kolmapäev, 23. aprill 2014

Secret Lentil

Helen Carter teeb uuest ja vanast ägedaid ning täiesti omanäolisisi rõivaid.

Autori blogi.




esmaspäev, 21. aprill 2014

21. aprill

Minnes tagasi nende teksakeede juurde, siis...


... pea kohe selle valmimise järel keerdusid need heegellehed rulli ning ronisid sarnastesse pärlikübaratesse.

Ja mitte midagi muud pole vahepeal juhtunud.
Aga see mõte väärib jäädvustamist. Siit võib veel midagi sündida.


***
Muidu möödus nädalavahetus ikka õues. Võsaga ja kividega ja aiakäruga jne.  

Ja õhtune rand oli juba nagu suvel. Tüüne ja soe. Kui võsa varjus oli päikeseloojangu ajal juba rõskem ja mitte-nii-soe, siis rannas oli väga-väga mahe.  

***
Ja üks kingitus noorele preilile, lõksud ning peapael.






pühapäev, 20. aprill 2014

20. aprill


Sel aastal sellised munad. Sibulakoorte ja metsmaasikalehtede ja riisi ja niidiga.
Ilusamd said enne nahka pandud kui mul tuli pähe pilti teha.

Ma isiklikult alustan söömist ikka kehvemini väljakukkunud munast. Eks ikka selleks, et silmailu kauemaks jaguks. Aga lapsed. Nemad tahavad ikka kohe kõige kaunimatest pihta hakata.

Eelmisel aastal olid lisaks sibulakirjudele ka sinised ja pruunid ja roosad.

Sellel korral jällegi ema toodud ilusad värvilised termokilest ümbrisega.




reede, 18. aprill 2014

kolmapäev, 16. aprill 2014

16. aprill

Oleks ma nüüd peale unejutu lugemist magama jäänud (mida ikka veel kipub juhtuma), siis tuleks tõele näkku vaadata ning nentida, et lubadus sai murtud.

Naljaga pooleks lubadus oli too muidugi.

Päris imelik on iga päev eriti-mitte-midagist midagi kirjutada.

Tegelikult mõtlesin alguses, et kui väga jänni jään, siis lisan iga päev ühe uue käevõru foto.
Blogimine seegi, eks ole.

Niisiis, foto:







teisipäev, 15. aprill 2014

Vilte Kazlauskaite

Leedulanna Vilte Kazlauskaite imelised vilditud rõivad.

Tema blogi, kus muu ilu hulgas leiab ka infot toimuvate meistriklasside kohta.
FB ja pood.

esmaspäev, 14. aprill 2014

14. aprill

Harilikult on nädalavahetused üsna käsitöövaesed. On muudki teha, eks ole.

Sel nädalavahetusel toimus meil siin näiteks laste ujumisvõistlus "Kuusalu Kevad".
Ja peale seda vaatasin ma ekraanilt ujumisvõistlust "Tartu Kevad".
Ja sinna juurde ma heegeldasin.

***
Umbes 10-11 aastat tagasi sattusin ma International Freeform Crochet-nimelisse yahoo meililisti.
Ja see toimib siiamaani, postitused ja arutelud on muidugi oluliselt-oluliselt harvemad (sest no tõesti, ajad on teised), aga igakevadine challenge toimub ikka.

Ägedaim mu meelest oli aastal 2005, mil kõik 61 osalejat valisid ühe lõnga, lõikasid selle 61-ks 5-meetri pikkuseks jupiks, saatsid LA-sse Myra Woodile ning too jagas need laiali 61-te ümbrikusse, nii et iga osaleja sai ühe jupi igast lõngast, ja saatis need laia maailma tagasi.

Ülesandeks heegeldada üks lapike suuruses umbes 20 x 20 cm kasutades neid laiast maailmast saabunud lõngu. Ei pidanud küll kõiki oma töös kasutama, kuid ma tegin seda siiski. Väga äge oli!

Hiljem saadeti oma lapid taas Myrale ja nood ringlesid seal USAs erinevatel üritustel ringi. Ma ei mäletagi enam, kas need õmmeldi üheks suureks tükiks kokku või olid siiski eraldi juppidena.

Siin on mu postitused aastast 2005 selle ettevõtmise kohta:
post number üks ja post number kaks.

2007. a oli teemaks Earth, Air, Water, Fire.
Tookord lõngu ei vahetatud ega lappe reisile saadetud. Pandi püsti online näitus ja kui ma ei eksi, siis koostati ka raamat, mida huvilised said tellida. Aga vbla hakati neid raamatuid hiljem tegema.

2009 osalesin samuti, siis olid teemaks neli aastaaega. Ma tegin kaks ning nendegi lõppviimistlus läks pehmelt öeldes aia taha. Jäin ajahätta ja hakkasin mõttetult rapsima.

Rohkem ma osalenud pole. Üks aasta oli küll väga huvitav teema, nimelt tuli heegeldises väljendada mõnd kunstiteost või muusikapala.
Tookord nägin ma vaimusilmas üleni halli kampsunit, kust mõnest kohast (õlapiirkonnast, nii rinnesiselt, seljalt kui ka mõnelt poolt varrukatelt) plahvatab-kobrutab välja punase-oranzhi-musta kirjut nuppuderohket  vabaheegeldist.
Palaks Björki "It's oh so quiet".

***
Tulles nüüd tagasi algusesse, siis...
... vaatasin ekraanilt ujumisvõistlust "Tartu Kevad" ja heegeldain tänavust asja. Asi peab olema valmis 1. maiks. Seekord tuleb heegeldada üht värvi lõngaga. Eri toone võib küll kasutada.

Ja rohkem ma sellest hetkel rääkida ei saa.

Mais-juunis aga juba küll. Sest sellel "asjal" on ikka tore sünnilugu ka.






pühapäev, 13. aprill 2014

13. aprill

Kaks kunstnikku tänaseks pühapäeva pärastlõunaks:

* Vietnamis sündinud ehtekunstnik Sam Tho Duong

* ja viltija Maria Friese






laupäev, 12. aprill 2014

reede, 11. aprill 2014

11. aprill

Tütrel on vaja ühe esinemise jaoks teksavesti.
No läksime siis selle koguka "äkki-kunagi-läheb-vaja" teksade koti kallale ja leidsimegi  enam-vähem sobiva teksasärgi.

Varrukad maha ja taskud küljest.

Ja ootab nüüd nädalavahetust, mil saab küljeõmblused kitsamaks võtta ja üleüldse tuunima hakata.

Aga...

Esiteks tekitasid juba ainuüksi särgilt eemaldet taskuklapid sellise tunde, et neist saab ju midagi teha! Mõne kaelakee näiteks. Too idee vajab veel veidi settimist.

Siis aga sündis täiesti iseenesest, üldse ilma igasuguse vaagimise ja kaalumiseta, vaid sik-sak-kääride, paari pärlikübara ja veidi-üle-meetrise keti abil selline tegelane:



Kuna mul siin hetkel ühtegi vaba kaela ega rinnaesist pole, siis laenasin lampe ja naelu.




Keed saab kanda nii ja naa ja tegelikult ka kolmandat moodi, kui ma vaid ühe õiget värvi T-kinnise leiaksin. See kolmas mood jätaks ketid kukla taha ja tooks kõik teksalehed ees kobaras kokku.

Ja üldse. Need võimalused!
Teksa ja (heegel)pits. 
Nööbid, pärlid, litrid.
Tekstiilivärvid.
Valgendi. Eriti just valgendi. Valgendiga markerit tahaks nüüd ja kohe.





neljapäev, 10. aprill 2014

10. aprill

Kõigepealt aitäh teile, kes te taas vaatamas käite ja eraldi tänu teile, kes te ka kommenteerinud olete.
Nii armas! Tunne on juba peaaegu "nagu vanasti".


Motiive, millest ehteid kokku panna on kogunenud päris paras hulk.
Need ülalolevad lehed on kunagisest lehekee-seeriast, kuid nagu ikka, jääb alati üht-teist üle.
Mulle nad väga meeldivad. Nad on PVA liimiga tugevaks teht, värvitud ja ka lakitud.

Tahaks neile nüüd miski uue väärilise koha leida. Kuskil.
Veel pole koitnud ühtki head lahendust.

Alumisi motiive tehes oli meeles miski merealune teema. Aga taas, heegeldada oli mõnus, kuid ehete kokkupanemine ei tulnud välja. Ja jäid ootele.


Eile siis sobitasin mõningaid juppe laual kokku. Lihtsalt niisama. Et näha, kas juhtumisi sähvatab. 
Jupid üksteise peale ja klõps.


Tõsta ümber, lisa juurde, võta ära ja klõpsuta kogu aeg pilti teha.




Noh, ega ükski neist pole veel see õige. Ja mõni on kohe üsna kole.
Aga on hea, isegi sel mitte-kõige-parema-tundega päeval, veidi mängida ja vaadata ja protsessi talletada. 






kolmapäev, 9. aprill 2014

9. aprill

Miskit uut pole sündinud, sestap näitan üht vana.

Valmis veidi peale neid, kuid õpetuse ülespanemiseni ei jõudnud. 
Ei suutnud ära tabada, kas krae on veel poolik või siiski valmis.

Vaimusilm nägi ette vaba käega puistatud litreid ja pärleid, sinna õite vahele.
Aga kuningas, st oma silm, ei jõudnudki äratundmisele.





teisipäev, 8. aprill 2014

8. aprill

Täna on esimene päev peale 1. aprilli, mil ma pigem ei blogiks.

Paus tuli nokitsemistesse sisse (nädalavahetus ja esmaspäev) ja ind jahtus.
On hoopis uni.

Ja kohvi puudumisel kakao vahukoorega. Mis pole muidugi sugugi paha. Otse vastupidi.

***
Aga teile vaatamiseks Amanda Wachob.
Kunagi sattusin Pinterestis peale ja jäi meelde kinni. Just need vesivärvilised.

Kodukas ja üks lugu.



Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...