teisipäev, 13. mai 2014

Kivid


Paus ei tekkinud mitte sellest, et aprill läbi sai, vaid meid tabas miski vastik tõbi, mis iga päeva-kahe järel järgmise pereliikme jalust niitis.
Lõpuks ka minu.

Nüüd paistab kõik taas korras olevat.

Ja piltidel on meie kivid. Suured ja maailma kõige ilusamad. Ja väga mitu.

Mõned alles peidus.


Ja teised juba peidust väljakraabitud.



Veel üks vastamata jäänud palve. 

Teksavest. Tollest ei saanud midagi. Teistkordsel domestosega valgendamisel (sest esimesel korral jäid paar kohta "mitte-nii-nagu-vaja") olin kivide väljakraapimisest niivõrd haaratud, et unustasin vesti liig kauaks keemia meelevalda  ning kangas lihtsalt lagunes seal all ära.
Õppetund missugune.

Ei viitsinud miskit lappida ka. Polnud õiget tunnet.

Ja vest tuli poest.





Positiivset nii palju, et jõudsin oma International Freeform Crochet 2014. a challenge'i jupi õigeaegselt valmis ning ka esitet.
Arvatavasti enne üht kuud ei saa veel pilte näidata. Tegijatel läheb aega, et veebileht ja raamat kokku panna.





teisipäev, 29. aprill 2014

29. aprill

Jätkan poja teht paberlindudega. 
Kõrvarõngastega seekord.
Tema voldib ja mina panen kokku.

Aga päris alguses on poogen paberit. Millest saab ise paraja suurusega tükke lõigata.
Kui ma õigesti mäletan, siis need siin on 3 x 3 cm.


Seejärel sünnivad linnud.


Ja saavad lakitud. Korda kolm.


Ja edasine on juba lihtne. 

Vaja vaid leida sobiv kett, pärl ja konks...



... ja kõrva.







esmaspäev, 28. aprill 2014

28. aprill

Nooh, lubadusega on peaaegu hästi läinud.
Nädalavahetus ju ei loe. Eriti päikesepaisteline nädalavahetus.
Ei ole võimalik peale talve päikeselise ilmaga toas olla.
Me elame siin "mere ääres, metsa sees" ja võsa ikka jagub. Ega see võsa mind häiri, olgem ausad. Kena roheline kardin, millest läbi ei näe.
Aga seal sees on palju kive. Suuuuri. Imelisi. Sammaldunuid. Hunnikutes koos. Ja ma nüüd teen end õnnelikuks (ja tugevaks) sellega, et kraabin neid nähtavale. Eemaldades võsa jms sodi.

***
Suurte kivide jutu juurde midagi hoopis pisikest. Poja teht miniatuursed origami-elukad:







reede, 25. aprill 2014

Sipho Mabona

Sipho Mabona alustas viieselt paberist lennukite voltimisega ja nüüdseks pole tal mingit probleemi paberist üks elusuuruses elevant välja võluda.

Intervjuu.





kolmapäev, 23. aprill 2014

Secret Lentil

Helen Carter teeb uuest ja vanast ägedaid ning täiesti omanäolisisi rõivaid.

Autori blogi.




esmaspäev, 21. aprill 2014

21. aprill

Minnes tagasi nende teksakeede juurde, siis...


... pea kohe selle valmimise järel keerdusid need heegellehed rulli ning ronisid sarnastesse pärlikübaratesse.

Ja mitte midagi muud pole vahepeal juhtunud.
Aga see mõte väärib jäädvustamist. Siit võib veel midagi sündida.


***
Muidu möödus nädalavahetus ikka õues. Võsaga ja kividega ja aiakäruga jne.  

Ja õhtune rand oli juba nagu suvel. Tüüne ja soe. Kui võsa varjus oli päikeseloojangu ajal juba rõskem ja mitte-nii-soe, siis rannas oli väga-väga mahe.  

***
Ja üks kingitus noorele preilile, lõksud ning peapael.






pühapäev, 20. aprill 2014

20. aprill


Sel aastal sellised munad. Sibulakoorte ja metsmaasikalehtede ja riisi ja niidiga.
Ilusamd said enne nahka pandud kui mul tuli pähe pilti teha.

Ma isiklikult alustan söömist ikka kehvemini väljakukkunud munast. Eks ikka selleks, et silmailu kauemaks jaguks. Aga lapsed. Nemad tahavad ikka kohe kõige kaunimatest pihta hakata.

Eelmisel aastal olid lisaks sibulakirjudele ka sinised ja pruunid ja roosad.

Sellel korral jällegi ema toodud ilusad värvilised termokilest ümbrisega.




reede, 18. aprill 2014

kolmapäev, 16. aprill 2014

16. aprill

Oleks ma nüüd peale unejutu lugemist magama jäänud (mida ikka veel kipub juhtuma), siis tuleks tõele näkku vaadata ning nentida, et lubadus sai murtud.

Naljaga pooleks lubadus oli too muidugi.

Päris imelik on iga päev eriti-mitte-midagist midagi kirjutada.

Tegelikult mõtlesin alguses, et kui väga jänni jään, siis lisan iga päev ühe uue käevõru foto.
Blogimine seegi, eks ole.

Niisiis, foto:







teisipäev, 15. aprill 2014

Vilte Kazlauskaite

Leedulanna Vilte Kazlauskaite imelised vilditud rõivad.

Tema blogi, kus muu ilu hulgas leiab ka infot toimuvate meistriklasside kohta.
FB ja pood.

esmaspäev, 14. aprill 2014

14. aprill

Harilikult on nädalavahetused üsna käsitöövaesed. On muudki teha, eks ole.

Sel nädalavahetusel toimus meil siin näiteks laste ujumisvõistlus "Kuusalu Kevad".
Ja peale seda vaatasin ma ekraanilt ujumisvõistlust "Tartu Kevad".
Ja sinna juurde ma heegeldasin.

***
Umbes 10-11 aastat tagasi sattusin ma International Freeform Crochet-nimelisse yahoo meililisti.
Ja see toimib siiamaani, postitused ja arutelud on muidugi oluliselt-oluliselt harvemad (sest no tõesti, ajad on teised), aga igakevadine challenge toimub ikka.

Ägedaim mu meelest oli aastal 2005, mil kõik 61 osalejat valisid ühe lõnga, lõikasid selle 61-ks 5-meetri pikkuseks jupiks, saatsid LA-sse Myra Woodile ning too jagas need laiali 61-te ümbrikusse, nii et iga osaleja sai ühe jupi igast lõngast, ja saatis need laia maailma tagasi.

Ülesandeks heegeldada üks lapike suuruses umbes 20 x 20 cm kasutades neid laiast maailmast saabunud lõngu. Ei pidanud küll kõiki oma töös kasutama, kuid ma tegin seda siiski. Väga äge oli!

Hiljem saadeti oma lapid taas Myrale ja nood ringlesid seal USAs erinevatel üritustel ringi. Ma ei mäletagi enam, kas need õmmeldi üheks suureks tükiks kokku või olid siiski eraldi juppidena.

Siin on mu postitused aastast 2005 selle ettevõtmise kohta:
post number üks ja post number kaks.

2007. a oli teemaks Earth, Air, Water, Fire.
Tookord lõngu ei vahetatud ega lappe reisile saadetud. Pandi püsti online näitus ja kui ma ei eksi, siis koostati ka raamat, mida huvilised said tellida. Aga vbla hakati neid raamatuid hiljem tegema.

2009 osalesin samuti, siis olid teemaks neli aastaaega. Ma tegin kaks ning nendegi lõppviimistlus läks pehmelt öeldes aia taha. Jäin ajahätta ja hakkasin mõttetult rapsima.

Rohkem ma osalenud pole. Üks aasta oli küll väga huvitav teema, nimelt tuli heegeldises väljendada mõnd kunstiteost või muusikapala.
Tookord nägin ma vaimusilmas üleni halli kampsunit, kust mõnest kohast (õlapiirkonnast, nii rinnesiselt, seljalt kui ka mõnelt poolt varrukatelt) plahvatab-kobrutab välja punase-oranzhi-musta kirjut nuppuderohket  vabaheegeldist.
Palaks Björki "It's oh so quiet".

***
Tulles nüüd tagasi algusesse, siis...
... vaatasin ekraanilt ujumisvõistlust "Tartu Kevad" ja heegeldain tänavust asja. Asi peab olema valmis 1. maiks. Seekord tuleb heegeldada üht värvi lõngaga. Eri toone võib küll kasutada.

Ja rohkem ma sellest hetkel rääkida ei saa.

Mais-juunis aga juba küll. Sest sellel "asjal" on ikka tore sünnilugu ka.






pühapäev, 13. aprill 2014

13. aprill

Kaks kunstnikku tänaseks pühapäeva pärastlõunaks:

* Vietnamis sündinud ehtekunstnik Sam Tho Duong

* ja viltija Maria Friese






laupäev, 12. aprill 2014

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...