Tellisin prooviks Helmehaldjalt eelpainutatud traati (memory wire) ja lükkisin sellele algatuseks mõned helmed, et hiljem need miski pisikese vimkaga kaunistada. Nt ehtida võõraste sulgedega...
Eelpainutatud traat on lahe, tekkis soov tellida seda juurde ja kohe ja palju. Ning siis teeks juba viie-kuue keeruga võrusid ja ainult helmestest.
Järgmisel õhtul-ööl tuli taas kihk käevõrusid teha, kuid eelpainutet traati oli nii natuke järel, et otsustasin hoopis hõbetatud traadi väänamist proovida. Olin seda korra enne teinud, kuid tookord läks kõik üle kivide ja kändude ja jäi jube inetu. Mõtlesin, et jäägu see traaditöö pigem teiste pärusmaaks. Aga... Sedapuhku oli lausa lust ja lillepidu. Esimese võru tegin ammu-ammu Da Vincist soetatud 1,0 mm ja 0,8 mm traadiga. Siis sai 0,8-ne otsa ja asendasin selle 0,6-sega. Tegin nii, et esmalt väänasin 1,0 mm traadi ja cernitist pärlitest käevõru põhiosa ning seejärel lisasin sinna külge erineva pikkusega 0,6-sest traadist ja Tshehhi klaashelmestest tilbendisi. Tegutsesin tunde järgi, midagi mõõtmata, etteplaneerimata. Nii, muide, tegutsen ma peaaegu alati, hehee.
Only half a year ago it was almost impossible to get stuff for beading here in Estonia. No glass beads, only two places where to get wire etc. But recently Helmehaldjas opened web-shop and I also participated in collective ordering of beads, so now I have more than 2 kilos of czech glass beads and some findings and wire. It's time to play!
Upper two pictures show my first attempts with memory wire. I will add something quirky (like feathers, felt beads or some crochet) to all of them.
Next two nights I spent with silver plated wire and made these three bracelets. I have to say that beading is even more addictive than crochet!
neljapäev, 30. november 2006
kolmapäev, 29. november 2006
esmaspäev, 27. november 2006
Ood bloogile
Paar postitust tagasi, umbes-täpselt kahe nädala eest sai mainitud üht jahmatamapanevat meili. Too saabus Hollandist ning seal pakuti võimalust osaleda Otro Diseno ridades Amsterdamis toimuval ehtemessil Sieraad 2006. Mulle? Kolmelapselisele "meeleheitel koduperenaisele" (kui võib klassikuid korrata)?
Aga nii ta on, saladuslik "keegi" soovitas ühele kuraatoritest minu töid, parasjagu oli just üks koht vabaks jäänud ning mul oli au saada selline viimse-minuti-pakkumine (mess toimub 7-10.dets). Valik tehti pelgalt mu Flickrisse riputet tööde põhjal. Täitsa 21.sajand. Tore.
Eriti tore seetõttu, et lisaks paarile muule põhjusele, ärgitas mind omal ajal bloogipidamisega algust tegema SharonB arutelu teemal, kuidas "studio based artists" saaksid interneti abil oma loomingut promoda. Minu puhul siis "metsas kükitav moor", sest arvasin, et Tln-s elades ja oma üllitistega linna peal lehvides ja sõprade-tuttavate kaudu "viral marketingi" harrastades, saaks meiesuguses pisiriigis enese olemasolust teada anda küll, aga olles linna asemel valinud vaikse maaelu, otsustasin testida interneti imelist mõju.
Ja pole pidanud pettuma. Olen varemgi kiitnud Flickrit ja teen seda nüüdki. Lisaks inpiratsioonile ja teiste tegijate toetusele on see osutunud ka muudmoodi igatepidi kasulikuks kohaks.
Ehetest siis kah. Aega oli mul õnneks vähe, jätkus vaid kiireks mõttelennuks ja pooltõbiste laste kõrvalt jupiti tegutsemiseks. "Õnneks vähe" seetõttu, et olnuks aega rohkem, oleks ehk ürituse suurus-tähtsus jms viinud mind kõhkluste-kahtluste ja teiste kahtlase väärtusega väheproduktiivsete tegevuste man. Meilis olid väljatoodud huvipakkunud artiklid. Mõned olid mul olemas, mõned enam mitte. Ja aega nappis. Siis sähvataski ja sündis kollektsioon "LeftOvers". Kuna esmajoones olen ma siiski "crochet and felt designer" (nii määratlen ma end vaid inglise keeles, kus vaat et iga käsitööline on "designer" või "artist", maakeeles ma ei sildista end kuidagi:)), siis tekib paratamatult töid tehes palju pisikesi jäägikesi (motiive, vilditükke, lõngajuppe), mis jäävad üle ning mida ei täi kohe minema visata. No vot. Jääkidest tegingi ehted. Esteks säästab aega, teiseks on mu meelest see väga hää mõte iseenesest. (ma võin muidugi ka ainukeseks osutuda, kes arvab, et see on geniaalne ;)). Sama sildi alla sobivad ka lõngajuppidest tehtud ehted, mis samuti kutse esitajatele huvi pakkusid. Veel valmistasin mõned vildilillest ja heegeldet "varrest" kaelakeed, loosi läksid ka vilditud sõrmused ja 12-koti "saturday night fever", mida peeti suisa "fantastic piece'iks".
Sihukesed lood siis.
Out of the blue I got invitation from Otro Diseno to be one of the 40 designers whom they represent in big jewelry and accessories event Sieraad 2006. I have no idea who was the person who recommended my work, but if You happen to read this, I just want to say Thank You so much!
Unfortunately I don't have time right now to translate everything, but on the pictures here you can see some pieces I've made for this event.
Aga nii ta on, saladuslik "keegi" soovitas ühele kuraatoritest minu töid, parasjagu oli just üks koht vabaks jäänud ning mul oli au saada selline viimse-minuti-pakkumine (mess toimub 7-10.dets). Valik tehti pelgalt mu Flickrisse riputet tööde põhjal. Täitsa 21.sajand. Tore.
Eriti tore seetõttu, et lisaks paarile muule põhjusele, ärgitas mind omal ajal bloogipidamisega algust tegema SharonB arutelu teemal, kuidas "studio based artists" saaksid interneti abil oma loomingut promoda. Minu puhul siis "metsas kükitav moor", sest arvasin, et Tln-s elades ja oma üllitistega linna peal lehvides ja sõprade-tuttavate kaudu "viral marketingi" harrastades, saaks meiesuguses pisiriigis enese olemasolust teada anda küll, aga olles linna asemel valinud vaikse maaelu, otsustasin testida interneti imelist mõju.
Ja pole pidanud pettuma. Olen varemgi kiitnud Flickrit ja teen seda nüüdki. Lisaks inpiratsioonile ja teiste tegijate toetusele on see osutunud ka muudmoodi igatepidi kasulikuks kohaks.
Ehetest siis kah. Aega oli mul õnneks vähe, jätkus vaid kiireks mõttelennuks ja pooltõbiste laste kõrvalt jupiti tegutsemiseks. "Õnneks vähe" seetõttu, et olnuks aega rohkem, oleks ehk ürituse suurus-tähtsus jms viinud mind kõhkluste-kahtluste ja teiste kahtlase väärtusega väheproduktiivsete tegevuste man. Meilis olid väljatoodud huvipakkunud artiklid. Mõned olid mul olemas, mõned enam mitte. Ja aega nappis. Siis sähvataski ja sündis kollektsioon "LeftOvers". Kuna esmajoones olen ma siiski "crochet and felt designer" (nii määratlen ma end vaid inglise keeles, kus vaat et iga käsitööline on "designer" või "artist", maakeeles ma ei sildista end kuidagi:)), siis tekib paratamatult töid tehes palju pisikesi jäägikesi (motiive, vilditükke, lõngajuppe), mis jäävad üle ning mida ei täi kohe minema visata. No vot. Jääkidest tegingi ehted. Esteks säästab aega, teiseks on mu meelest see väga hää mõte iseenesest. (ma võin muidugi ka ainukeseks osutuda, kes arvab, et see on geniaalne ;)). Sama sildi alla sobivad ka lõngajuppidest tehtud ehted, mis samuti kutse esitajatele huvi pakkusid. Veel valmistasin mõned vildilillest ja heegeldet "varrest" kaelakeed, loosi läksid ka vilditud sõrmused ja 12-koti "saturday night fever", mida peeti suisa "fantastic piece'iks".
Sihukesed lood siis.
Out of the blue I got invitation from Otro Diseno to be one of the 40 designers whom they represent in big jewelry and accessories event Sieraad 2006. I have no idea who was the person who recommended my work, but if You happen to read this, I just want to say Thank You so much!
Unfortunately I don't have time right now to translate everything, but on the pictures here you can see some pieces I've made for this event.
reede, 24. november 2006
Jade Adornments
Ampsaku leid. Aga pean tuleviku tarbeks siiagi talletama, niivõrd hingelähedane ja tuttavlik on Natasha Jade'i looming. Tema bloog.
I just love-love-love Jade Adornments.
I just love-love-love Jade Adornments.
reede, 17. november 2006
Väike vahepala
Polymer clay notes pakub toredaid leide voolimismassist ja teistestki materjalidest ehete vallas.
esmaspäev, 13. november 2006
Paus
Läinud nädalal oli meie netiühendus üsna puudulik. Neli esimest päeva oli täitsa maas, siis taastati tasemele, kus teoreetiliselt nagu oleks olemas, aga praktiliselt võimatu kasutada. Kolmanda netita päeva õhtuks oli tunne kui võõrutusravil viibival junkiel, roni või mööda seina üles. Kole oli see äratundmine, et kui sõltuv ma ometi olen.
Neti taastudes esines mu kaasa üllatusetteastega, milleks oli väike cover vanast loost:
BLOO-gin nagu jaksan,
BLOO-gin nagu jaksan,
sest ükski õige moor ei karda ühtki õiget raskust...
Lõpp oli vist vale, kuid vaatamata sellele on see viisike nüüd sageli mu huulil.
Aga... paus jätkub veel vähemalt nädalakese, sest eile sain ühe täiesti jahmatavapaneva pakkumisega meili. Ning nüüd kaalun-vaagin-tegutsen-jne-jne. Ja aega napib.
Kui ettevõtmine teoks saab, kirjutan sellest lähemalt. Seniks tshau-pakaa :)
Life's gotten very busy these days and I won't be blogging for another week.
Neti taastudes esines mu kaasa üllatusetteastega, milleks oli väike cover vanast loost:
BLOO-gin nagu jaksan,
BLOO-gin nagu jaksan,
sest ükski õige moor ei karda ühtki õiget raskust...
Lõpp oli vist vale, kuid vaatamata sellele on see viisike nüüd sageli mu huulil.
Aga... paus jätkub veel vähemalt nädalakese, sest eile sain ühe täiesti jahmatavapaneva pakkumisega meili. Ning nüüd kaalun-vaagin-tegutsen-jne-jne. Ja aega napib.
Kui ettevõtmine teoks saab, kirjutan sellest lähemalt. Seniks tshau-pakaa :)
Life's gotten very busy these days and I won't be blogging for another week.
pühapäev, 5. november 2006
Cyndi Lavin
Ehtemeister Cyndi Lavini veebilehel leidub nii kaelakeesid, käevõrusid, leitud pisividinatest valmistet prosse kui ka rikkalike helmetikanditega ehteid.
Oma bloogis näitab ta, kuidast ühte sellist käevõru valmistada.
Lisaks sellele õpetusele on ta bloogi paremveerus veel paarkümmend linki teistele juhenditele. Näiteks üks nutikas kaelakee, milles on ripatsipõhjana kasutatud voolimismassi. Või siis pudelikorkidest prossid.
Hoiatan, et lähiajal tuleb veel nii mõnigi ehteteemaline postitus. Pärlid ju ootavad, aga niisama lambist ei oska-taha nendega midagi ette võtta. Kaen veidi ringi, mida internet ses vallas pakub. Asja lihtsustamiseks reageerib mu google alert sõnale "beads" ja nõnda olen juba sattunud mitmele huvitavale ehte-bloogile.
Jewelry designer Cyndi Lavin creates beautiful beaded necklaces, bracelets, recycled jewelry pins and rich bead embroidered pieces.
On her blog she has tutorial how to make one of these bead embroidered bracelets.
Many other tutorials could be found on the right hand sidebar of her blog. For example an assemblage style necklace, which uses polymer-clay as base for pendant and great bottlecap pins.
Oma bloogis näitab ta, kuidast ühte sellist käevõru valmistada.
Lisaks sellele õpetusele on ta bloogi paremveerus veel paarkümmend linki teistele juhenditele. Näiteks üks nutikas kaelakee, milles on ripatsipõhjana kasutatud voolimismassi. Või siis pudelikorkidest prossid.
Hoiatan, et lähiajal tuleb veel nii mõnigi ehteteemaline postitus. Pärlid ju ootavad, aga niisama lambist ei oska-taha nendega midagi ette võtta. Kaen veidi ringi, mida internet ses vallas pakub. Asja lihtsustamiseks reageerib mu google alert sõnale "beads" ja nõnda olen juba sattunud mitmele huvitavale ehte-bloogile.
Jewelry designer Cyndi Lavin creates beautiful beaded necklaces, bracelets, recycled jewelry pins and rich bead embroidered pieces.
On her blog she has tutorial how to make one of these bead embroidered bracelets.
Many other tutorials could be found on the right hand sidebar of her blog. For example an assemblage style necklace, which uses polymer-clay as base for pendant and great bottlecap pins.
neljapäev, 2. november 2006
12 kotti: Midagi hingele
Oktoobri teemaks pakkus Kuduv koeraomanik "Midagi hingele", nii jäigi.
Viltimine on mulle väga meele järgi, kuid kahjuks pole ma juba ammu villaga mänginud. Kasutasin nüüd võimalust ning tegingi midagi hingele. Näpistasin veidi aega, et laotada villakihid vanale tekikotile, kasta seebiveega märjaks ning veidi siluda. Seejärel keerasin asjanduse rulli, sidusin kinni ja pistsin pesumasinasse (60 kraadi, lühike pesu). Peale masinast väljumist oli vilditükk koti jaoks liig pehme, kastsin selle kuuma vee sisse, seebitasin ning loopisin mõned head korrad vastu põrandat. Vanus parajaks.
Kuivast vildist lõikasin välja koti tükid (silma järgi ilma mingi mõõtmiseta. Seepärast mulle vilt meeldibki, et see on nii tänuväärne materjal, lihtne lõigata-õmmelda-tikkida). Õmblesin peale ühest viltimaõppimise algusaegadest pärit vildijupist lehemotiivid. Lisasin lehtedele veidi sädelevpunast tekstiilivärvi, kuldse guttaga tegin täpimustri. Esmalt roosa ja valge villaga pruunile villale tehtud lilled vanusid liig kahvatuteks ja ebamäärasteks, elavdasin neid ühe värvilise efektlõngaga ning tikkisin peale veidi seemnehelmeid.
Koti sang on heegeldet kinnissilmustega.
Selline eputamisekott, ebastandardse kujuga ja vähepraktiline. Mõõtudeks umbes 22x32cm. Aga teha oli väga mõnus ja väga hingele :)
Kes pole 12-kotist varem kuulnud, saab end teemaga kurssi viia siin.
Jäänud on veel kolm kuud, neist kahele ka teemad valitud:
november "Rehepapp"
detsember "Punane ja must"
I made this felt bag for 12bags challenge. Theme for october was "Something for the Soul" and that's exactly what felting is for me, smthng for soul. With baby #3 in house I haven't had chance to felt for ages. Now I took time to lay down 3 layers of brown wool on old sheet, add bit of pink for flowers, wet it with warm soapy water and run over it with hands couple of times. And then I rolled it all up, tied carefully and handed it over to washing machine. Just don't have enough time at this moment to handfelt.
Later I cut out two pieces for purse, embellised them with felt leaves, seed beads, golden gutta and little bit of embroidery. And sew them together by hand.
Handle is crocheted. Purse measures 22x32cm.
Viltimine on mulle väga meele järgi, kuid kahjuks pole ma juba ammu villaga mänginud. Kasutasin nüüd võimalust ning tegingi midagi hingele. Näpistasin veidi aega, et laotada villakihid vanale tekikotile, kasta seebiveega märjaks ning veidi siluda. Seejärel keerasin asjanduse rulli, sidusin kinni ja pistsin pesumasinasse (60 kraadi, lühike pesu). Peale masinast väljumist oli vilditükk koti jaoks liig pehme, kastsin selle kuuma vee sisse, seebitasin ning loopisin mõned head korrad vastu põrandat. Vanus parajaks.
Kuivast vildist lõikasin välja koti tükid (silma järgi ilma mingi mõõtmiseta. Seepärast mulle vilt meeldibki, et see on nii tänuväärne materjal, lihtne lõigata-õmmelda-tikkida). Õmblesin peale ühest viltimaõppimise algusaegadest pärit vildijupist lehemotiivid. Lisasin lehtedele veidi sädelevpunast tekstiilivärvi, kuldse guttaga tegin täpimustri. Esmalt roosa ja valge villaga pruunile villale tehtud lilled vanusid liig kahvatuteks ja ebamäärasteks, elavdasin neid ühe värvilise efektlõngaga ning tikkisin peale veidi seemnehelmeid.
Koti sang on heegeldet kinnissilmustega.
Selline eputamisekott, ebastandardse kujuga ja vähepraktiline. Mõõtudeks umbes 22x32cm. Aga teha oli väga mõnus ja väga hingele :)
Kes pole 12-kotist varem kuulnud, saab end teemaga kurssi viia siin.
Jäänud on veel kolm kuud, neist kahele ka teemad valitud:
november "Rehepapp"
detsember "Punane ja must"
I made this felt bag for 12bags challenge. Theme for october was "Something for the Soul" and that's exactly what felting is for me, smthng for soul. With baby #3 in house I haven't had chance to felt for ages. Now I took time to lay down 3 layers of brown wool on old sheet, add bit of pink for flowers, wet it with warm soapy water and run over it with hands couple of times. And then I rolled it all up, tied carefully and handed it over to washing machine. Just don't have enough time at this moment to handfelt.
Later I cut out two pieces for purse, embellised them with felt leaves, seed beads, golden gutta and little bit of embroidery. And sew them together by hand.
Handle is crocheted. Purse measures 22x32cm.
kolmapäev, 1. november 2006
Kadri Kallaste
Ampsak mainis foorumis, et Visioonis oli juttu papjeemasheest. Vaatasin minagi ning leidsin Kadri Kallaste.
Young estonian artist Kadri Kallaste creates papier mache jewelery and ceiling decorations.
Young estonian artist Kadri Kallaste creates papier mache jewelery and ceiling decorations.