Esimesed keed said valmis

Näpuotsaga savi ja teisega puuvilla

Savist asju

Ilmselgelt kisub mind sini-valge või siis ka must-valge suunal.

A see siin on sõel. 

Murelitele.

Väljast matt ja seest läikiv must.

Laupäevaselt

Ja hommikukohvist...

... saab õhtune tee.

Mitte et sinna vahele poleks midagi muud peale nõela ja niidi mahtunud.

Oli päikest ja lund (ikkaveeel...) ja päikest ja magushaput kana ja sassis kööki ja päikest ja kisa ja kära. Ja sassis kööki on ikka veel natuke.

***

Ja siis on mul nüüd FB-s selline koht.

Mitte midagi ma välja ei loosi ega ära ei anna, aga laikida võite sellegi poolest.

...

Nüüd on see aeg kätte jõudnud, kus fookus hakkab maniakaalselt heegeldamiselt vasakule ära nihkuma. Päris läinud veel pole. Vbla saab sabast kinni ja läheb prossidega edasi. Näis.

(Pilte, mida näidata, on ikka veel üksjagu.)

Igaljuhul tuli toredaid välgatusi, mida mõnel järgmisel korral üles korjata ning edasi arendada.

Vahekokkuvõte

Armastan halli.

Kanda.

 

Prossidele samuti suurepäraseks taustaks.

Prossid liikusid keerulistest (st keerdudega, aga lihtsad, ikka lihtsad) lillelisteni, lillelistest pulkadeni..

Nüüd hakkasin kasutama ka juba kunagi varem valmisheegeldet osasid. Sealt ka väike muutus värvigammas.

Veidi vetikaid?

Ja nüüd ...

... üks ragulka

... kaks ragulka

... järgmised kaks

Prosside seeria algus

Lisaks treenitud kõhulihastele saab heegel-laagrist alati kaasa mõnusa inspiratsiooni-laksu, mille järelmõju võib kesta päevi või isegi nädalaid.

Sellega on nagu vette visatud kiviga - mida kaugemale laager ajalises plaanis jääb, seda väiksemaks jääb ka tekkinud lainetus. 

Seekord hoian kümne küüne ja (kolme heegelnõelaga) laintest kinni ega lase elul end nii kiiresti tsentrist välja triivida.

Justkui ise-enesest hakkas neist lõngadest, mis laagris küll kaasas olid, kuid valge-skaalal sinna määrdunud-porisemasse otsa jäid, koju jõudes asju sündima. Lõngad linasegused ja puuvillased.

Tehes mõtlesin laagrikaaslastele. Et võiks iga naise (seekordse) puudutuse mõnesse ehtesse punuda. (Ambitsioonikas plaan, kõiki ei oska :))

Merikeselt on need lõbusad rippuvad keerud siinsete prosside juures.

Killud...

... laagris heegeldatust:

Ja laagrijärgsetel hommikutel köögilaua ääres:





Ja see oli alustet enne laagrit, seal täiendet ja lõpetet saab kodus:

Talvelaager

Talvise heegellaagri teemaks oli "Valge".









Mida vaesem on värvivalik laual, seda värvikirevam on seltskond ümber laua. Jõõpre vanasõna.
(pilt ongi sellepärast must-valge, et te omi silmi ei pimestaks)

Mõned märksõnad sellest laagrist.

Seltskonna tuumiku moodustasid vähemalt korra juba laagris viibinud inimesed. Mistap oli tunne, et veedad nädalavahetust vanade sõpradega. Mul isiklikult oli ka tunne, et tühja sest heegeldamisest, järgmine kord võiks nädalavahetuse ainult süües mööda saata.



Kaasas oli mul üks "uus tüdruk". Ja kes te varem laagris olete käinud ning teile on tundunud, et sai hästi süüa ja päris hästi heegeldada ja nalja sai kah omajagu.
Siis.
"Uus tüdruk" oma lugude vestmisega treenis meie kõhulihaseid nii nagu ei kunagi varem. Põselihased annavad samuti tunda.

Ja kuna ma ei kujuta ette, et naljalaagri latti veel kuidagi kergitada annaks, siis mõtlesime, et järgmine kord teeme hoopis "vagaheegeldajate laagri".
Dresskoodiks on must. Või tumepruun.
Kaelas tärgeldatud heegelkrae.
Istume ümber laua.
Põlved koos.
Emotsioonid vaos.

See vagaheegeldajate laager saab toimuma juuli viimasel nädalavahetusel.

Aga enne seda, juuli esimesel nädalavahetusel on vabaheegeldet ehetele pühendet koosviibimine.

Aega ju veel on ning kõigest lähemalt kuuleb lähikuudel, aga märkmikus võib neile nädalavahetustele juba praegu punase (heegelniidiga) ringi ümber tõmmata.



(Piltidel pole ühtki minu tööd. Midagi ma siiski tegin. Ja tulid ideed. Ehk teinekord näitan.)