TAST

Vaatamata suurele soovile ja erinevatele peas keerlevatele ideedele pole mul õnnestunud TASTile korralikku hoogu sisse lükata.

Esimeseks mõtteks oli suur hunnik kokkukogutud vanu teksapükse tükkideks lõigata, aasta jooksul neil tikkimist harjutada ning seejärel need miskiks tekiks kokku lappida.
Tegin esimese pistegi ära. Aga... Ei pannud silma särama.

Seejärel olen veel nii mõnegi mõttega mänginud, aga tegudeni pole teps mitte jõudnud.

Esmalt viisid mind tikkimislainelt eemale kõrvad. Jänese kõrvad. Mida vajati koolis. Homme. (Muidugi mainiti mulle seda juba nädal varem, a paraku läks too info mul ühest sisse ja teisest välja).

Üldse on paaril viimasel nädalal väga tugevalt selline "ülesannetel sabas sörkija" tunne. Ühest laste kasvamise raamatust on meelde jäänud pildike emast, kes "sörgib ülesannetel sabas", pole piisavalt proaktiivne oma tegutsemises, vaid kustutab pidevalt tulekahjusid. No vot.

Positiivsele poolele saab kanda vanima tütre (11) soovi kaasa tikkida. Ja see on väga lahe.

Lahe on ka see, et kuna käsitöötegemisvajadus pole enam niiii suur, siis oma "vaba aja" saan täiesti vabalt sisustada Röövikut imetledes. Et lebotangi muudkui põrandal ja imetlen, kuidas Väike Vägilane sirgub. Ja iga päevaga miski uue liigutuse selgeks saab.

On kasvanud küll või mis :)

...

Pealkirjata sedapuhku.

Pühade ajal (loe: koolivaheajal) vilksatas aeg-ajalt ikka peast läbi, et võiks ometi aastakese kenasti kokku võtta. 

Või mõned käsitöö- ja muudki mõtted kirja panna. 

Või vähemalt kõigile blogilugejatele ühtteist head ja paremat soovida.

A näe, sinnapaika see kõik jäigi.

Igaljuhul kõike head ja paremat teile - igaks uueks päevaks, nädalaks, veerandiks, pooleks ja terveks :)

Tegelikult ajendas mind just nüüd ja praegu sulge haarama Signe postitus, sellest, et TAST (Take a Stitch Tuesday - igal nädalal antakse ette 1 tikkimispiste ja tee sellega, mis tahad: õpi, harjuta, mängi, katseta, ületa piire. kas mõnele proovilapile või kuhu iganes soovid) on taas algamas. Maitea, kas see on tingitud nüüd meie uuest värskest pooleaastasest inimesenatukesest, aga pidevalt ujub mul pinnale igasugu hetki. Mälestusi. 

Ajast mil mõni eelmine laps oli alles beebi. Ja tegi nii. Või naa.

Või mida tegin mina, kui keegi teine oli alles beebi.  

Seesama TASTki mahub servapidi samasse kategooriasse. 

Esimene TAST algas 2007. a jaanuaris. Ja mul on nii hästi meeles selle koti tikkimine. Need vaiksed teispäevaõhtud köögis, kui kõik kolm last olid magama jäänud. ("Pandud", iseloomustaks toda tegevust vist paremini, vabatahtlikult ei jäänud siis keegi normaalsel ajal magama :)) Ja isegi need mõtted, mida tikkimise juurde sai mõlgutatud...

Toona tehtud tööd on kõik siin näha.

Huvitav, kas mõni kotitoorik veel vedeleb kuskil? 

Ühe ma kasutasin igal-juhul valge varjunditeks.

A tundub täiesti-täiesti toreda mõttena taas TASTiga ühineda. (liiatigi on pisipoiss praegu täpselt sama vana, kui oli pisitüdruk tookord - milline tähelepanuväärne märk, eks ole. minu motiveeritus silmade särades ja suure kirega käsitööd teha on küll kordades ja kordades madalam hetkel. a seda enam tuleks niidi-nõela järele haarata :))

Tookord tikkis Kajakas vildile täiesti fantastilisi linnukesi. Leina Neima osales ka. Muarust oli tikkijaid teisigi, a kes täpselt, ei meenu. Freddy, äkki?

Aga võiks ju nüüd uuesti, onju :)

Info siin.
Ja siin paar Sharoni poolt väljavalitud näidet käesoleva TASTi esimese nädala töödest. Annab hea ülevaate kuivõrd erinevalt võib läheneda ühele pistele!

Ja siin on flickri galerii, kus näha nii 2007, 2010 kui ka uued 2012.a osalejate tööd.

Oh, kuusepuu!

Signe postitus tuletas meelde, et meil oli ka siin üks nööbipäev. Niipea kui laps paranemismärke ilmutama hakkas, tuli mullegi eluvaim sisse. Ja meenus üks nähtud puu (pinterestis, of course).

Ei läinud kolme minutitki, kui välja sai otsitud purk nööpe ja pakk nätsu. (Siiski-siiski, näts oli meil sihtotstarbeline, mitte taaskasutatud :)) 

Piirjooned ja tipu panin ise paika, edasi tegutses tirts.

Enamus neist nööpidest on (hetkel veel) "vähe-emotsionaalse" väärtusega. Need õiged (minu) lapsepõlvemälestustest pärit nostalgia-nööbid on ikka veel ema juures karbis.  Sealsamas, kus nad kogu aeg olnud on. 

Pilti on sest puust küll raske teha, sest ruumi ja valgust vähevõitu. Aga mulle meeldib. 

Tippu sai pandud pimedas helendavast fimost tehtud viisnurk. Viisnurga tipus on imetilluke origami süda. Needki jäid silma pinterestis ja küsisin pojalt, kas oskab teha. Oskas küll. Ja paberiga käis eriti kokkuhoidlikult ümber :)

Suur hall - Grey scarf

Kui eelmises postituses oli peategelaseks väike hall kott, siis vahepeal on valminud üks suur st pigem pikk hall. Sall. Ikka juhendiks. Ja noh, kaela ka muidugi.

Olek on ka hall olnud. Kevad-suvise ja sooja sügise jooksul on täiesti unund, et lapsed on mõnikord haiged. Ja kui nad siis on haiged, nii et isegi pisarad silmis, siis on ikka väga hall ja õnnetu olla...

I've finally managed to finish the pattern for Grey Crochet Purse I blogged about last time and it's available now.

And meanwhile I've also worked on this grey-white super chunky and extra long open weave scarf.

Pattern for this is almost completed.

One of the kid's has been down with bad stomach ache for days now and we all feel sorta blue (or grey...) 

But hopefully it'll be over soon and there'll be more color again in our lives.

Väike hall - Grey purse

Taas tuleb tõdeda, et aeg lendab. Erinevalt käsitööst. See ei edene eriti.

Oluliselt etemini läheb näiteks küpsetamisrindel.  Või läbivool meie külmkapist on märkimisväärne :)
Blogi võiks "heegeldab" asemel vabalt ümber nimetada, no näiteks "sööb ja ujub" sobiks hästi.

Sest erinevate asjaolude kokkulangemisel sattusin ma kuu aja eest peale erakordselt pikka pausi (viimase trenni tegin 1993 a veebruaris ja vahepealse 18 a jooksul käisin basseinis umbes 10 korda ega viljelenud ka mingit muud spordiala) ujulasse. Kohe mitu päeva järjest. Age agiteerimisel võtsin julguse kokku ja osalesin kohalikel valla võistlustel. Ja ujutud ajad olid sedavõrd innustavad (arvestagem pea 20-aastast pausi, eksole), et ma sugugi ei välista "seenior-ujuja" karjääri :)

Igaljuhul on üllatavalt mõnus trenni teha.

Piltidel on üks pisike hall heegeldet kotike, mille mustrijuhend on viimistlemisfaasis.

Time flies. 
I'm not as crafty these days as I used to be. Many days can pass without me crocheting a single stitch. And it's absolutely fine. There's our sweet baby-boy, other kids, lots of baking and... sports! Yep, after looong pause of 18 years, I've found my way back to swimming pool. And it feels good!  

This grey purse here is one of the few thing I've made lately. I've almost finished writing the pattern for this, just few finishing touches and it'll be ready to step into world.
Will keep you informed!

***

Edit: Click here for pattern!

Josep Mestres

Eile sattusin Pinterestis fotole. Ja uurisin edasi.
Selle lummava lillelise heegeldise autor Josep Mestres on ametilt jumestaja, aga armastab heegeldada. On selles vallas iseõppija, kasutab lihtsaid pisteid, aga mõtleb "suurelt". Väga värskendav.
Mu lemmikkleit seninähtust on see.
Josepi  bloog.

Yesterday I stumbled upon this gorgeous capelet on Pinterest and it made me search for an artist behind it.
Josep Mestres is make-up artist by profession but loves to crochet. My favorite dress from what I've seen from his work so far is this one.
His blog.

Käevõrud. Ikka ja jälle - New bracelets

Ikka ja jälle, jah.

Kui ma 2008. aasta alguses need võrud "leiutasin", ei osanud ma ilmaski arvata, et veel neli-viis aastat hiljemgi neid vormin. Aga suveti rannas lapsi karjatades olen nende aastatega täiseti märkamatult sadu (?) meetreid heegelvorste teinud. (Niisama ei oska ju rannas olla, a lugemine nõuab süvenemist ja sport virkust :))

Aja jooksul on toote disain veidi muutunud. Algse kahe polümersavist helme asemel on üks ja käevõru keerde on juurde tulnud.
Kahte täpselt ühesugust olen vast paaril korral (kliendi soovil) teinud.

Ja ei ole igav :)

 I've been working on some new bracelets this week.
The history of these bracelets goes back to 2008 when I created the very first small collection. I used only different shades of green for crochet part and purple for polymer clay beads. And named them "Spring bracelets". Cause it was January and cold and dark and I longed for spring :)

Later I went wild with colors, using just about every color combination I could think of. But I kept the name -"Spring" - cause the memory wire I'm using in these bracelets basically is a spring, isn't it?

And there are also quite many new chokers in my shop as well.

Paberlinnud - Mobile

Nagu eelnevas postituses mainitud on me elamises märkimisväärselt palju volditud tegelasi. Juba ammu oli soov paberlinnud tuppa lendama panna.

Teatavasti on mõtteid-ideid-soove-tahtmisi alati kordades enam kui teoks tehtut. Mõni mõte ootab kuid ja isegi aastaid, enne kui teoks saab. Teine ei saa siis ka.

Lindudel vedas :)

Pisipoiss sai äsja 3-kuuseks. Ja see oli piisavaks motivatsiooniks, et võtta neli lindu, mõned heegeldet lilled, üks valgeks värvitud puupulk, veidi tamiili ja teha neist väike värviline pilgupüüdja.

As I mentioned in my earlier post our 8 yo son is big fan of paper folding. 

I've been meaning to make a mobile out of his paper-birds for ages. But as usual there are way too many ideas in my head and most of them never materialize.

This idea did materialize. 

Our baby just turned 3-months old few days back and I made this colorful mobile out of 4 paper birds, few tiny crochet flowers and one painted wood stick. I love the fact that it contains his brother's and sister's work - one made all the birds and the other painted the stick :)

Kõrvarõngad tütrele - Earrings for my daughter

Sellest on juba üsna mitu aega möödas, mil viimati Fimoga tegelesin.  

Nüüd sai tütre sünnipäeva eel üks kiiristung läbi viidud. 

Ja mõned liblikad lendu lastud.

Nagu ma aru sain, siis need "tänapäeva noored" armastavad kõrvu ehtida pikkade kettide ja suurte rõngaste ja võõraste sulgede ja muu säärasega.

Võtsin arvesse.

Sulgi oli ka. Aga need olid punased ja keeldusid poseerimast.

Vaatamata sellele, et tütar augustas oma kõrvad vaid napid kuud tagasi, on tal juba aukartustäratavalt suur rõnga-kogu. Suurema osa neist on ta ise meisterdanud.

Aga kõik need vidinad vajaks nüüd mõnd kaunist hoiustamis- ja eksponeerimisabivahendit.

Mõned hoidja-ideed kogusin siia.

Some of the earrings I made for my daughter.

Although she has had her ears pieced for only couple of months, her earring collection is rather impressive already. Most of them are handmade by her. Some by me. And few by others.

Anyhow, all these beauties are in desperate need for one (or many) great earring holder(s). 

Here are some ideas for DIY jewelry holders.

Origami

Me 8-se poja hobiks on paberist voltimine. Algas see nii poolteist-kaks aastat tagasi Maie Steinbergi samanimelise raamatu järgi. Too teos oli vast pea kõigil minuealistel riiulis omal ajal. Ise ma tarbisin seda väga mõõdukalt, aga poeg töötles raamatu üpris kapsaks ja tekkinud kunstiteoseid olid kõik kohad täis. Mulle see meeldis, sest voltimine oli tegevus, mis suutis pikaks ajaks muidu suht püsimatu tegelase tähelepanu köita. 

Jõuluvana tõi järgmiseks Mari Ono, Roshin Ono "Origami for children" (nüüd on eesikeelsena ka saadaval, täitsa julgen soovitada), millega olid kaasas ka armsa mustriga voltimispaberid.

See sai samuti otsast lõpuni läbi töödeldud. Sest kui voltimise põhivõtted selged, piisas vaid pildimaterjalist, keel ei omanud mingit tähtsust.

Järgmiseks hankisin Nick Robinsoni "Origami entsüklopeedia", mis süvendas noormehes arusaamist, et voltida võib kogu elu, pole see miski "tittede" hobi :)

Nüüd siis palutakse veel mõnd uut rampsi. 

Algatuseks aga heitsin ühe kiire pilgu netti:

* palju erinevaid õpetusi 

* Dinh Giang

* Shipo Mabona loomad

* Robert Langi putukad, linnud ja dinosaurused

* Won Park voldib dollareid

(Mul pole muidu õrna aimugi, kas meie hästivarustet kaubandusvõrk pakub spets origami pabereid või mitte, äkki isegi pakub, a kui ei, siis nt ebayst saab alati ja ma ise ostsin etsyst)

My 8 yo son truly enjoys paper folding. It started about 2 years ago then I gave him one of my childhood books of paper folding. I was pleasantly surprised that this book caught his attention and soon after his room was full of all sorts of paper creatures.

After that Santa brought him  Mari Ono, Roshin Ono "Origami for children" which he also worked through from cover to cover. 

Then I got him Nick Robinson's "Encyclopedia of Origami" which includes some photos of really amazing masterpieces. It also inspired my son to create his very first own design, with diagrams and all. Proud mom was very impressed :)

Here are some links to various origami artists:

* Dinh Giang

* Shipo Mabona

* Robert Lang's insects, birds ja dinosaurs

* Won Park  

* lots of paper folding how-to's 

Valged torud - White Wrist Warmers

Vaatamata sellele, et "olude sunnil" * sai must heegeldaja, olen ikkagi arvamusel, et suurem osa kehakatetest saavad kududes oluliselt kaunimad. 

Heegeldada võib küll väga toredaid kotte ja salle (ja ka seelikuid-kleite-mantleid), aga nt heegeldet kampsunid-kindad pole mulle reeglina eriti istunud. Venivusest ja graatsilisusest jääks justkui puudu.

Eriti kui olla mugav (ja laisk) ning kasutada jämedamat lõnga.

Aga näe, ameeriklastele heegeljuhendeid kirjutades olen juba kolm paari "torusid" heegeldanud. Sealhulgas ka need valged, mis pole teps mitte peenest lõngast teht. 

Ja pole väga vigagi, mulle täitsa meeldivad :)

* olude sund oli selline, et esmalt haarasin ma heegelnõela järele puhtalt asendustegevuseks. Suitsetamisest oli vaja loobuda. Aitas. 

Ja kuigi edaspidi sai veel nii mõnigi kamps kootud ja püks õmmeldud, kujunes lemmikuks siiski heegelnõel, sest seda oli titekeste kõrval kõige mugavam viibutada :)

Last weekend I completed couple of new quick and easy crochet patterns. One of them is this one for these white wrist warmers. I used worsted weight merino (could be substituted also with wool or wool blend) and 5,0 mm crochet hook and these worked up real quick. 

I've always been slightly obsessed with all sorts of "bumpy" stitches, be it "nupps" in knitting or popcorns, clusters and puff stitches in crochet. 

In these thick fingerless gloves I used a group of popcorns and also two rounds of another very easy but effective textured stitch. 

I do hope you'll like them as much as I do :)

Vanad tennised - Old tennis shoes

Elanud kord tennised. Valged. See oli eelmisel suvel.

Seda, mis nad sel suvel tegid, ma päris hästi ei tea (mul oli muudki teha, eks ole), aga hiljaaegu tabasin nad saunatrepil vedelemast.

Mittevalgetena.

Edasi oli lihtne.

Pesumasin. Tekstiilivildikad. Õnn ja rõõm :)

How to turn your old and not-so-white-anymore tennis shoes into funky footwear?
First throw them into washing machine.
Then grab some textile markers and have fun!
Et voilà!

Tahvlivärv / Chalkboard paint

Kui ma just parasjagu ei keeda-küpseta-jaluta-heegelda jne, siis võib mind leida pinterestist. Hetke lemmikkoht netis. Ütleme nii, et inspiratsioonilaks otse veeni. Ilma igasuguse jututa.

Ja ühed miljonist, mis silm jäid, olid tahvlivärviga kaet pudelid.

Paari hetke kaugusel leidus ka retsept iseteht tahvlivärvi jaoks (lateksvärv pluss vuugisegu, kommentaaride lugemine on samuti abiks).

Aga nüüd jäi Vägilane mul tuttu ja ma naasen kööki korrastama. See suuremat sorti korrastamistuhin saabus loomulikult tänu pinterestile :)

Pildil on hoopis ühed heegeldet randmikud, mille "retsept" ripub mu juhendi-poes.

My favorite source for inspiration at the moment is pinterest. Without the doubt.

Those awesome chalkboard painted wine bottles are just one of the thousands DIY ideas found there. 

And here are tips from Martha Stewart on how to make your own chalkboard paint (i'd suggest to read the comments as well).

On the photos are my daughter's new fingerless gloves. Those wristwarmers are fit for small or medium size hands and pattern's available over here.

Helesinine kiisumüts - Blue Kitty hat for kids

Mõnikord on õhtu siiski hommikust targem. Tolsamal reedesel päeval, mil hommikune fotoseanss ei õnnestunud teps mitte, see just nii oligi.

Kuigi mitte päris plaanikohaselt ei läinud kõik.
Plaan oli järgmine: vaja titega kärutama minna, suuremad lapsed seltsiks, ahjaa, kena hall ilm, võtame igaks juhuks pildistamist vajavad heegeldised kah kaasa. Hall meri ju sobiv taust sügis-talvistele aksessuaaridele.

Seda halli ilma oli täpselt kolmsada meetrit. "Võttepaigale" jõudes pistis päike nina pilve tagant välja ning sündmuste käik kujunes järgmiseks:

Säh sulle sombust sügisilma :)

Aga vaatamata plaanivälisele kümblusele, saime siiski enne lahkumist viieminutilise "poseerimise" tehtud. Ja seekord oldi nunnu.

Drumroll please! 

Finally I was lucky enough to get some photos for my new pattern - "Blue Kitty" hat for kids!

Isn't it cute? And oh-so-soft. I used worsted weight wool and soft eyelash yarn together in this one and just love how it turned out.

This and quite many other patterns are available in my shop.

Mesimumm

Oli vaja ühe heegeljuhendi jaoks paar motiivi kiirelt ära pildistda. Siinsamas, tubastes tingimustes ja kohe.
No ja kui aparaat juba käes, meenus, et üks armas lapsemüts vajab poe tarvis jäädvustamist. Sellist erilist. Et pilti nähes kõigi tädide käed kohe sooviksid heegelnõela järele haarata :))
Palusin siis väikest preilit, et too võiks nii lahke olla, suu puhtaks pesta, mütsi pähe panna ja olla viis minutit nunnu.

A kussa sellega. Täna polnud see päev.

Vähemalt sai mesilasestki paar kiiret klõpsu :

As I was photographing some motifs for my new pattern this morning, I remembered that there's still one kid's winter hat I need to get a good pic of. So I asked my 5 year old to pleeease-pleeease help me :) 
Would you please go and wash your face and pleeeease put on this hat and look cute for next five minutes? 

Well, didn't work out today. Princess just wasn't in mood for "cute" :) 

 
At least I got some shots of crocheted bee. My soon-to-be-11 yo daughter made it for my 5 yo for her birthday. 
Well, I did help her with all the small details, but still, it was her idea, her design and she did most of the crochet work :)