teisipäev, 27. detsember 2005

Pühad

Et siis häid olnuid ja jätkuvaid ja tulevaid pühi ja vana lõppu ja uue algust ja nii edasi. Vaikin nüüd vast aasta lõpuni.
PS Mul käis ikka Jõuluvana ka ning muu hea-parema hulgas oli suuuuur kotitäis "Cernitit", nii paarkümmendpaar tükki. Aitüma, taat!

neljapäev, 22. detsember 2005

Veel voolimismassist

Vastuseks Crazy kommentaarile, et mis ma sellest voolimismassist teeksin. Tõenäoliselt ma midagi nii keerulist kui nägude tegemine ära ei õpi, pigem sooviks valmistada pärleid kasutades lihtsamaid tehnikaid. Kõrval pildid plönnidest, mis said valmis kiiremini kui parasjagu ahjus kükitanud cannellonid. Värvid pole just mu lemmikud, kuid kasutasun seda, mis parasjagu kapis oli. Sedagi oli vähevõitu. Rohekad on eriti igavad, seega otsisin abi linaselt niidilt ning heegelnõelalt. Peale valmimist patsutasin linast niiti purgipõhjast kokkukraabitud hõbedase käsitöövärviga ja kuna värvi oli na vähe, siis peale kinnituse lisamist käin võru üle ka PVA-liimi lahusega, sedasi saab talle sobiva kuju väänata.
Tulevikus loodan ikka midagi ilusamat valmistada :)


Nüüd veel mõned Flickrist leitud voolimismassist ehete pildigaleriid: 1 2 3 4 5 6 7 8

teisipäev, 20. detsember 2005

Voolimismassist ehted

Kirjutasin eile pika loo voolimismassist (polymer clay, Eestis olen näinud müügil toodet "Cernit" nii Vunderi poes kui Da Vincis) ja õnnetul kombel on see tuulde lennanud. Egas midas, duubel kaks siis.
Alustada tasuks Polymer Clay Spot KKK-lehelt. Seal tutvustatakse algatuseks materjali ja vajaminevaid töövahendeid, edasi vaadeldakse erinevaid tehnikaid jms. (paremal pool punases kirjas on erinevad teemad)
Ning veel üks voolimismassi-KKK-leht.
Polyclayst leitud üksikasjalik canei meisterdamise õpetus: ehitamine ja kahandamine. See "pulga"-tehnika on üks enimkasutatavaid meetodeid ning annab lõputult erinevaid tulemusi.
Mõned näited: lapitehnika, teokarp, lill, kahevärviline, mitmevärviline, korvipunumise-tehnika, kassinägu, krüsanteem, liblikas, ametüst, türkiis, puuimitatsioon, lihtne pärl, pitsi-pulk, tähe-pulk, lumehelves, ruudu-pulk. (nüüd tulid sekka ka mõned mitte-pulgad, a las olla pealegi, mingi ettekujutus asjast on ehk saadud.)
Pärlite tegemiseks lõigatakse valmis pulgast imeõhukesi liistakaid ning pannakse nt mõne voolimismassist pärli peale, kuhu ta siis nö külge sulandub. Või kasutatakse mõne muu asja tegemiseks-kaunistamiseks.
Ka HGTV lehelt leiab palju voolimismassist meisterdamist.
Desiree kodulehel on samuti mitmeid õpetusi.
Polymerclay Express lehelt leiab mitmeid erinevaid võtteid voolimismassi kasutamiseks:
tindiga valmistet Mokume Gane, vale-merevaigu tegemine.
PCPolyzine pakub erinevaid õpetusi: vale-opaal, feather beads,
kassinäo tegemine, nüüd üks ülesanne edasijõudnutele - näo tegemine (põsed ja nina, silmad), huuled, näo täitmine, mandala (autori galerii).

Kui ma aastakese eest voolimismassi erinevad võimalused "avastasin", sattusin ma paariks päevaks hirmsuurde vaimustusse. Kuna aga sellega tegelemine nõuab tõsist pühendumist (ning ka mõningaid spetsiifilisi töövahendeid nagu makaronimasin ja skalpell), tuli varsti mõistus pähe ja ma loobusin. Küll tegin valmis ühe lihtsa pulga (rullimiseks kasutasin mingit pudelit ja lõikasin fileerimisnoaga) ja sellest kolm rohe-valget (ainsad olemasolnud värvid) pärli.
Aga tundub, et jõuan veel Jõuluvanale kirja saata, et toogu mulle, palun väga, nii 10 erivärvi "Cernitit". Pastategemise masinaga võib esialgu oodata.

pühapäev, 18. detsember 2005

Kootud kotikesed

Hulkusin Flickris ning sattusin Margaret Nicole'i kodulehele. Pakutakse vahvaid (ning lihtsalt teostatavaid) väiksemaid ning suuremaid kootud ridiküle. Hinnad samuti maailmaklassist ;)
Tunduvad üsna populaarsed olevat.

reede, 16. detsember 2005

Sallijäägid

Nii-nii, pakkumised olid head, a tegelt lahendasin olukorra tunduvalt lihtsamalt. Viskasin prügikasti...
OK, ei visanud. Kokkuhoidlik nagu ma olen. Keerasin nutsakusse ning mässisin villakihi sinna ümber ning viltisin pallikesi. Suuremaid kui harilikult, nii 4-5 cm diameetriga. Esimene kord mässisin pallidele suht tihedalt lõnga ümber ning viskasin koos järgmiste sallidega pesumasinasse. Viga. Lõng hargnes lahti ja väljusid valged plönnid. Järgmiseid viltisin kraanikausis seebi ja sooja/külma veega.
Siin nad siis on, nii plönnid kui mitteplönnid:



Ma mõtlesin, et kui veel paar kuud salle viltida ning jääkidest kuulikesi teha (sobivates toonides), saaks järgmiseks aastaks terve jõulukuuse komplekti. Paraku väikesed lapsed ei armasta selliseid stiilseid toon-toonis kaunistusi. Nad tahavad ikka kulda ja karda ja pudru ja kapsaid. Sestap kasutan vildipalle tiba teisiti (vihje, seda saab tulevikus kaela riputada):



Siin aga mu viiese tüdruku vildimaastik. Ma panin alumised kihid villa paika ning edasi ladus ta ise. Ning mässas vee ja seebiga. Rullis ka.



neljapäev, 15. detsember 2005

Veel salle

Peale suhteliselt edukat selle hooaja esimest sallitegu nakatusin taas viltimispisikust. Ideed keerlevad peas, näpud sügelevad, aint va villakuhi miskipärast kahaneb kogu aeg selmet kasvada.
Mis siis vahepeal valminud?
Beezh sall isiklikuks kasutamiseks, kuna tuli liig hõre. Olen seda ennegi täheldanud, et kui villavaru otsakorral, hakkan alateadlikult koonerdama ning liig õhukesi/vähe villakihte kasutama.
Vigadest õpitakse ning järgmine on juba toekam sall. Värvid pole selged, sest kaks alumist kihti on beezhist ning vaid pealmine tumelilla. (taas varude vähesusest tingitud, kuid kui pisik sees, ei anna oodata, mil uus villaloorilaar koju kantakse). Sestap on värvid omavahel segunenud ning tulemus hägune. Samuti tasub meeldejätmist, et tumedam värv "neelab" mustrit suurima heameelega, mistõttu on ka punased lehed sallil üsna silmatorkamatud.



Nüüd üks uut tüüpi üllitis. Sini-punane päikese- või tulesall, kuidas kellelegi.
Ning veel üks "tootearendus", mille idee mulle meeldib, kuid teostus nõuab täiendavat katsetamist. See sall siis villaloorist tehtud kitsama ning toekama põhiosaga, mille äärde villaheidest ning lõngast keerutatud laiem pits. Siin on mänguruumi küllaga, võib-olla proovin kunagi ühe variandina heidest heegeldet äärt.



Seekord olen "korralik" olnud ning sallid enne masinasse pistmist seebiveega üle käinud. Pildi pealt see ei paista, kuid tulemus tunduvalt korrektsem.
Lõpetuseks küsimus laiale ringile: mõista-mõista, mis sai äralõigatud salliäärtest?

teisipäev, 13. detsember 2005

Mütsid

Heegeldasin mõned mütsid Dagmarile Tartusse. Vihjeks klapid ja umbkaudu ka värvid, muus osas olid mul vabad käed.
Esimene tuli tiba suur. Teise tegemisel katsetasin teistmoodi tegumoodi ning see tuli lõbus ning istub paremini peas ka. Kolmandas ühendasin teise mütsi lõike ning esimese "naiselikkuse".
Kulla Dagmar, valik on Sinu!



neljapäev, 8. detsember 2005

Pesumasinas viltimine

Saades innustust Crazy imelistest sallidest, tuli tahtmine ka miskit ilusat luua. Lootes pesumasinale. Enne tegutsema asumist kiikasin inspiratsiooniks Yaga.ru lehele. Kuigi neil pole tegu märja viltimisega, on sealt nii mõndagi õppida. No ja vaatamata säärasele "eeltööle" väljus mu masinast täpne Crazy salli koopia. Sry!





Kuna hoog oli sees, otsustasin proovida ka miskit muud. Tegin peamiselt valgest ja hallist heidest peleriini. Krae-ossa lisasin ka villaloori ning peale ladusin roosa mustri. Pesumasinast välja tulles polnd ta ei peleriin ega sall. (salliks liig kaardus ning peleriiniks liig kitsas). Kuna kaotada ei olnud midagi, lõin oma terava heegelnõela pehmesse vilti ning heegeldasin äärtesse veidi lisa.
Talvisem ja tagasihoidlikum pool:



Kribu-krabuline:



Kokkuvõtteks niipalju, et heidest ja lõngast laotud asju julgen ka edaspidi pesumasinale usaldada. Kui aga kasutan loori, pean siiski tegema nii nagu läinud aastal: esmalt köögipõrandal väikese uputuse korraldama st käsitsi seebiga viltima ning seejärel kui villale on moodustunud "nahk" võib asja vanasse tekikotti rullida ning palvete saatel pesumasinasse pista. Sedasi on asi rohkem kontrolli all, muster ei liigu paigast ega pole ohtu, et moodustuksid inetud kortsud villale. Kõige ideaalsem oleks muidugi kogu töö käsitsi ära teha, aga no niii virgaks pole mul lähiajal küll lootust saada.

teisipäev, 6. detsember 2005

Lene Frantzen

Taani disainer Lene Frantzen valmistab lahedaid vildist patju. Tehnika erineb veidi harjumuspärasest. Nimelt on erinevat värvi vill kokku rullitud, seejärel rullina vilditud ning valmis vilt lahti lõigatud. Tulemus meenutab puu ristlõiget. Huvitav.

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...