Eelpainutatud traat on lahe, tekkis soov tellida seda juurde ja kohe ja palju. Ning siis teeks juba viie-kuue keeruga võrusid ja ainult helmestest.Järgmisel õhtul-ööl tuli taas kihk käevõrusid teha, kuid eelpainutet traati oli nii natuke järel, et otsustasin hoopis hõbetatud traadi väänamist proovida. Olin seda korra enne teinud, kuid tookord läks kõik üle kivide ja kändude ja jäi jube inetu. Mõtlesin, et jäägu see traaditöö pigem teiste pärusmaaks. Aga... Sedapuhku oli lausa lust ja lillepidu. Esimese võru tegin ammu-ammu Da Vincist soetatud 1,0 mm ja 0,8 mm traadiga. Siis sai 0,8-ne otsa ja asendasin selle 0,6-sega. Tegin nii, et esmalt väänasin 1,0 mm traadi ja cernitist pärlitest käevõru põhiosa ning seejärel lisasin sinna külge erineva pikkusega 0,6-sest traadist ja Tshehhi klaashelmestest tilbendisi. Tegutsesin tunde järgi, midagi mõõtmata, etteplaneerimata. Nii, muide, tegutsen ma peaaegu alati, hehee.
Only half a year ago it was almost impossible to get stuff for beading here in Estonia. No glass beads, only two places where to get wire etc. But recently Helmehaldjas opened web-shop and I also participated in collective ordering of beads, so now I have more than 2 kilos of czech glass beads and some findings and wire. It's time to play!
Upper two pictures show my first attempts with memory wire. I will add something quirky (like feathers, felt beads or some crochet) to all of them.
Next two nights I spent with silver plated wire and made these three bracelets. I have to say that beading is even more addictive than crochet!
