Kroonika tarvis.
Südamed on läinud aasta lõpust.
Laias laastus heegeldan ma kahel erineval moel. Esimene on selline meditatiivne, mil käed teevad tööd, aga pea puhkab. Võib olla nii, et vahin aga tühjal pilgul pisteid ja peas on täielik vaikus. Või siis vahin vähem tühjal pilgul pisteid ja peas keerlevad uued ideed tulevaste tegude (või tegemata jätmiste) tarvis. Aga need mõtted pole kunagi seotud käsil olevaga.
Südamed on nii tehtud.
Ja topsid.
Kasvõi imeväike kogus sellist heegeldamist teeb päeva paremaks.
***
Teine viis on heegeldada nii, et ...
No et oled ülepeakaela asja sees, ei taha ei kuulda ega näha, mis ümberringi toimub, otsaesine on higine ja käed värisevad erutusest ja kui see kõik läbi saab, siis oled kut tühjakspigistet sidrun. Või umbes nii.
Ja vaatad, et, ooo, kes selle imeilusa asja küll valmis tegi. Päriselt ka ise tegi või?
Vabaheegeldus näiteks.
Sellist heegeldamist pole juba ammu ette tulnud.
***
Piltidest ka.
No ei saa minust valge taustal pildistajat. Kuigi proovisin nii ja naa. Toas ja õues ja.
Aga erinevad hallid taustad toovad nende heegeldet motiividest ja savist ripatsite olemuse oluliselt paremini esile.
Poja teht paberlinnukestega on meil ka üks plaan. Ja töö käib ses suunas.
Üldse oli jaanuar aasta algusele omaselt väga tegus. Eriti mis puudutab mõttetööd. Palju (häid?) ideid.
A veebruaris tuli miski vastik haigus ja nullis igasuguse innu.
Üleeilne päike ja korralik riisumine aias (25. veebruaril!) tõid eluvaimu uuesti sisse.
