Tehtud papptaldrikute abil, nii et poleks probleem hiljem samasuuruseid saada. Korralikust praetaldrikust pisem, aga lastele paras küll. Või pudrule. Või mulle.
Ajalugu näitab, et teen asju paarikaupa, nüüd viimastel kordadel ka kolme-kaupa. No et kui meeldib, teen juurde, kui ei, siis proovin uusi vorme-värve.
Tolsamal korral tegin väikeseid alustasse ka. Mitte küll tassi alla panemiseks. Vaid niisama, et võileivapuru laualt eemal hoida.
Haa.
Tegelt teen ma asju ainult ja ainult ja ainult selleks, et neid teha.
Mitte puru jaoks.
Muidugi ei saa salata, et on küll mõnus-mõnus-mõnus omateht kruusist juua. Või kui lapsed valivad riiulist miljoni tassi seast just iseteht asja.
Aga ikkagi t e g e m i n e on olulisim.