Väike Vägilane

Täna, täpselt kaks nädalat tagasi, sündis meie perre Väike Vägilane.
Tulek oli õige kiire ja kerge.
Poiss ise seevastu aga üsnagi suur ja raske - 4888 g ja 56 cm - tõeline väike vägilane :)

Ülaloleval pildil on Poiss oma pisikesse pihku saanud Kõige Suurema Õe (kes saab varsti 11) pöidla.
Aeg lendab, mis muud.

Aga alumisel fotol poseerib Poiss koos Jänesega. Too viimane sai tehtud nii kuuke tagasi Poisi Teise Suure Õe (kes sai siis 5) sünnipäevaks.

Ja veel...

... heegelmustreid. In english.

Hoog on sees ja muudkui käin ja pärin järelkasvult, et noh, mis ma võiksin teile heegeldada. Erilist entusiasmi pole noorsoo poolt seni märgata olnud.

Valiku teeb keerulisemaks muidugi see, et heegeljuhendit peab olema võimalkult lihtne ameerika keeli lohisevalt kirja panna.
A harjutamine pidavat meistriks tegema. Ning tõsi ta on, et iga järgmise vidina kirjapanek on veidi hõlpsam, kui eelmise.

Niiet oodata on samal liinil püsimist.
Hetkel on käsil üks poisslapse kevad-suvine kaabu.

Kirjapanemist ja "trükis ilmumist" ootavad veel paar kotikest.

Õied kaelas

Kui juba sai vaim sätitud etsy-poodi heegeljuhendite kribamise lainele, siis egas sealt nii kerge maha astuda pole. Tõtt öelda ei tahagi. Päris tore on üle pika aja mõttel ses suunas lennata lasta. (Ja just nii, et tähtajad ei kummita, st tahan joon kisselli, tahan...)
Nüüd heegeldangi selliseid lihtsaid vidinaid, mis oleks veidike omanäolised ja mis peamine, lihtsad kirja panna in english.

Kevadised

Lind laulab. Lumi on peaaegu kõikjalt läinud. Sestap leian end praegusel aal heegelnõela asemel pigem reha käes hoidmas. Ja see on mõnus. Tuleb tunnistada, et juba ammu-ammu pole majaümbrus peale lume minekut nii inetus olukorras olnud. A seda suurem on rõõm tehtud tööst :)

Aga noh, eks satub rehale vahelduseks ka nõel ikka mõnikord pihku. Seekord innustusin põgusast mõttevahetusest Marikaga (teemaks heegeljuhendid) ning tänu sellele valmisid paar kevadist lilleprossi.

Puder ja kapsad

Tadaa, on au esitleda oma villasevõitu putru ja kapsast :)

Olin juba leppinud olukorraga, et luuser on luuser ja jääb ka viimane Craftwergi kotiteo teema minu poolt teostamata. No polnud ühtki väärt ideed...
Aga üks telefonikõne Leinalt päris-päris viimasel minutil (ehk siis päeval) ja südametunnistus sai äratet. Kraapisin välja oma põhjatust poolikute-tööde ja proovilappide kastist erinevaid vilditükke. Leidsin muudest varudest värvitoonilt sobivaid heegelmotiive, lõnga, helmeid, paelu ja muud pudi-padi.

Jõllitasin kogu kupatust minutit mõni ja asusin tegutsema. Ilma erilise ideeta. Mõeldes vaid pudrule ja kapsale. Elik oma eri aja jooksul ja eri tehnikates valminud jubinate söödavale kokkukuhjamisele :)

Töö käigus küpses plaan poetada sellele viimsel minutil valminud viimase-teema-kotile tibatillukesi vihjeid kõigile mu varasematele "Raamist väljas" sarjas ilmunud kottidele:

* Vitimismasinal valminud preili on pärit samast ajast, kui "Sügissonaadi" näitsik.

* Kübarake neiu otsmikul on sarnaselt "Femme fatale'ile" pitsiline ja kõvaks tärgeldet.

* Looklev heegeltoru ning paar organzaõit meenutavad "Valge varjundeid".

* Vildililled vihjavad kaktuse õitele teemast "Elu on lill on lill on lill".

* Heegeldet õis viitab "Aqua" ja paar sämppisterida "Murumängu" teemas valminule.

Neiu alul üsna aukus olnud nägu sai mingikorra Pebeo tekstiilivärvidega. Ka juustele lisasin värvidega veidi sära.
(Ideaalis oleksin küll parema meelega neiule sämppistes ripsmed tikkinud ning mujalgi värvi asemel helmeid kasutanaud, aga mis siin ikka tahta kui inime alles 25-l tunni töö kallale asub...)

Nonii.
Tagakülje keskosaks kasutasin üht varasel salliperioodil valminud salli.

Ülaäär sai traditsiooniliselt üleheegeldet. Samuti on sangad valminud juba tuttavatest heegeltorudest.

Sees kahest kangast kombineeritud vooder, kinniseks taaskord atlasspael.

Mõõtudeks umbes-täpselt 27 x 30 cm.

Linnud ja liblikad

31. märts ja ärgates tervitas meid -10 C!
Kui mälu mind ei peta, siis läinud aastal oli selleks hetkeks juba esimene liblikaski nähtud? A võib-olla petab ka...

Liblikad ja linnud ripuvad mul hoopis toas. Küll valged ja mitte eriti kevadised, aga armsakesed sellegipoolest.

Meisterdatud on see asjake rannast korjatud puutükkidest, mis lapstööjõu abil valgeks võõbatud, õhu käes kõvastuvast voolimissavist voolit lindudest ja kuulikestest, erinevatest helmestest ja fimost liblikatest. Tamiili ja puuvillast heegelniiti läks kah tarvis.

Puder ja kapsad

"Raamist väljas" kotiteo viimane etapp on täies hoos. Teemaks seekord "Puder ja kapsad".

Olen ise küll kahest viimasest teemast häbiväärsel kombel viilinud, kuid seekord tahan kindlasti kaasa lüüa. Ideid veel pole. Aga aega õnneks natuke on. Kuni 5. aprillini.

Siia mosaiiki kogusin kokku oma seni tehtud kottide detailid. Et iseend ja ehk veel kedagi teist innustada :)

Sellest nupukesest leiate aga otseviited kõigi osalejate varasemate tööde man.

Uued käevõrud

Vaikselt vähendan oma valmisheegeldet "vorstivarusid" ning kombineerin neid vanadeks headeks käevõrudeks. Ja riputan etsysse.

Poolikud põrandapadjad

Pinterestist leitud vahva tugitool ja teisedki heegeldet kodukaunistajad tõid meelde mu omad isklikud läinud sügisel alustatud (ja seniajani lõpetamata, khm, khm) sisustuselemendid - suured põrandapadjad.

Patjade pealsed on täitsa valmis. Heegeldatud Jõgeva heidest, vanutatud pesumasinas. Lisatud puuvillane kirju heegeläär.
Nüüd vajavad need sõbrakesed vanadest teksadest teht padjapüüre. Mis võivad olla (või ka mitte) kaunistet erinevate kangavärvidega, porru- või kartulitrükiga? Hmm...

Mõte vaikselt liigub. Ehk järgneb sellele teosammul ka mõni tegu :)

Pinterest

Pinterestist olete midagi kuulnud? Või näinud? :)

Ma polnud.
Kuni eilseni, mil blogi statistikale pilgu peale viskasin ning paari viite peale sinna sattusin.
Taaskord üks kena paigake netis, kuhu on pead kaotades end imelihtne unustada. Kuid kui pea kindlalt õlul hoida (ja aeg-ajalt kella vaadata :)), võib vajadusel sealtkaudu kiire positiivse inspiratsioonilaksu saada küll.

No võtame näiteks Pascale de Groofi, kelle "kogutud teostes" esineb nii
* heegeldamist
* ehetega seotut
* erinevat käsitööd
* niidi-nõelaga tehtut
kui ka palju muud.

Loomulikult ei piirdu see lugu vaid käsitööga. Sealt leiab midagi nii fotograafia kui toiduhuviline, aiasõber, kodukaunistaja jne jne

Kena päeva jätku teile siis :)

Heegeldis + sculpey ultralight

Nende keede "vanemad vennad" valmisid juba 2008. aastal. Siis vaid paar tükki.
Mõni aeg hiljem panin tööle "vabriku" ning vermisin ümmargusi pitskettaid. Veel veidi hiljem värvisin ja lakkisin need. Voolisin valgest Sculpey ultralight-nimelisest polümersavist kettad.

Selleks aga, et polümersavist ketastest saaks pärlite ja ehtenõelte abil hurmavad lillekesed, mis kindlalt heegelmotiivi külge kinnitet, kulus veel hea mitu kuud.

Seejärel saabus protsessi eriti pikk paus. Tingitud esialgu "kõhklustest och kahtlustest" ning hiljem lihtlabasest unustusehõlma vajumisest.
Kõhklused och kahtlused puudutasid kee disaini - vaimusilm nägi ette, et valge lilleke asub justnimelt pitsrõnga ülaosas. Selline lahendus aga asetab kee raskuskeskme veits ebakindlasse paika.

Ühesõnaga oli läinud nädalaks protsessi algusest möödas juba piisavalt pikk aeg, et valutult loobuda oma algsest ideest ning lilleke hoopis ketta alläärde kinnitada.
(Mõnel üksikul puhul jäi see siiski ülesse.)

Ilu pärast

Ega needki käe-ehted miski uudistoode pole.
Leidsin oma põhjatust poolikute-asjade-kastist 4 valmisheegeldet toorikut ja viimistlesin nad ära. Südamerahu pärast või nii.

Uudiseks on siinjuures hoopis see, et mul on nüüd täiesti isiklik "omakasvatet" modell käepärast. Seesama, kes siin alles(?) hoolikalt vildipilte meisterdas ja vildipalle tikkis ja savist kingakesi voolis, on märkamatult sirgunud asendamatuks käe-modelliks. Petab ju ära küll, et tegu pole 10-aastase lapsekäega? :)

Ka taustaks oleva kleidi üle olen üpris uhke. Valmis too läinud kevadel.
Õmblemises olen ikka väga nõrk, just selle viimistlemise-korrektsuse-üldiste oskuste poole pealt, aga selle kehakatte puhul võib öelda, et ületasin iseend ega teinud erilisi järeleandmisi ja silma-kinni-pigistamisi. :)

Vildist lilled

Mainisin, et "käsitöösoolika" taasleidmiseks alustasin vanade tuttavate vidinate valmistamisest. Aastatetagusest ajast on alles jäänud mõned vilditud sallid jm vilditükid, mis pole seniajani kasutamist leidnudki.
Lõikasin ühe beezhi-bordoo-lillakirju salli tükkideks ning vormistasin lilledeks.

Lillede südamikku kuhjasin helmeid ja taha õmblesin prossihaagi.

Huulepalsami kursus

Craftwergi pere virgem pool pakub taaskord hea võimaluse end hellitada ning süveneda ühel pärastlõunal meeldivas seltskonnas huulepalsami valmistamise saladustesse:

Kingi endale meeldiv õhtupoolik ning õpi tegema ise oma kodus looduslikke, hellatoimelisi ja tõhusaid huulemäärdeid!
Töötoas uurime erinevate huultele sobivate õlide ning lisandite omadusi, huulemäärde valmistamise protsessi ja retseptikoostamise saladusi

Täpsema info leiad siit.

Hosta söögiks?!

Näe, kiikasin korraks Modish-bloogi ja mis ma loen: et hostad sünnivad suhu pista.

Ons keegi proovinud?

Põgus guugeldamine viis delfi foorumisse. Aga põhjalikum teemasse süvenemine jääb hetkel paraku kehva ühenduse tõttu ära...

Juuresolevatel piltidel pole küll hostadega miskit pistmist.
Tegu väikese ajarännakuga paari aasta tagusesse aega, mil sündis idee pildistada oma erinevaid vidinaid tassidel-taldrikutel.