Emad ja tütred

Tütrel oli täna tähtis päev. Esimene koolipäev.
Aga juba paari päeva eest, sellal kui mina netis fimost tuhvlikeste õpetust otsisin (ja olgem ausad, ühed käkid ka kähku valmis voolisin ning sama kiiresti prügikasti lennutasin), voolis tema oma enam-mitte-nii-väga-pisikeste kätega päris-savist ise nukule kingakesed. Lahedad, onju?

Ja mu kallis ema, kes koos meiega täna lapselapse aktusest osa sai, sai innustust sellest postitusest, ning heegeldas pildiloleva pehme ja karvase prossi. Ilma mingi matemaatikata, kinnissilmustega ja nurgad on tehtud ühekordsetest sammastest.
Mu ema on üldse väga osav kuduja, õmbleja, heegeldaja. Muidugi rehmab ta siinkohal käega ja ütleb "mis sa nüüd, kus siis mina...".
Aga nii on. Ja ka ema ema oli suurepärane käsitöö tegija, kes mittemillestki alati midagi kaunist välja võlus. Ja erinevalt minust, olid/on nad ülikorralikud oma töödes. Ja viisid/viivad kõik alustatu lõpule. Ja üritasid seda mullegi õpetada. Aga see neil ei õnnestunud.
Ah, ma olen nii härdas meeleolus hetkel.