esmaspäev, 24. september 2007

Minutivilt


Ostsin mina kunagi Jõgevalt hunniku villaloori. Eks nipet-näpet ole sellest tehtud ka, kuid suurem osa on ikka veel alles.

Läinud nädalal tegime siis poisiga mõned "minutivildid". Mõte oli valmistada vähese vaevaga nö toorainet, millest hiljem erinevatel eesmärkidel tükikesi lõigata. Prossideks või sallideks või randmesoojendajaiks või mõneks suuremaks mosaiigiks...

Tegutsesin juba teada-tuntud võtte järgi: laotasin kaks kihti villaloori (niiet erinevate kihtide villakiud jookseks risti) vanale tekikotile ja siis pildusin nii pooleteise meetri kõrguselt (sest pisipiiga oli ürituse kordamineku huvides raudses haardes ehk süles) vaba käega villalooritükikesi ja lõngajupikesi siia-sinna. Nagu Pollock... Keerasin tekikoti vabad servad villale peale, rullisin kupatuse kokku, kinnitasin 5-6 haaknõela ja paarimeetrise nöörijupiga selle rullbiskviidi kokku ning panin 60 kraadi ja hariliku pesupulbriga pesumasinasse.

Kuna tegin poolfabrikaate, mitte lõpp-produkti, siis pesumasinas tekkivad voldikesed või mustri paigaltnihkumine mind ei morjendanud. Siin nad on. Oranzhikas-kollane on 4,5 aastase poisi tehtu, päriselus näeb see vist isegi kõige lahedam välja.

Ja just siis kui ma olin hoo sisse saanud ja välja mõelnud, mis ma järgmisena teha tahaksin, andis pesumasin otsad.




8 kommentaari:

  1. Nii tore mõte!
    Ma peaks seda oma laste seltsis ka ükskord ette võtma, täpselt õige asi... ja villaloori on ka rohkem kui palju ;)

    VastaKustuta
  2. Vahva tulemus, mulle meeldib enim see ülemine, nagu võõrasemad oleks pildil.

    VastaKustuta
  3. elsa - muidugi võta ette! lastelt saab teinekord lahedaid ideid "maha viksida", sest nad oma rikkumatuses võivad oma värvivaliku jms-ga tõsiselt huvitavaid tulemusi saada.

    kk - sellise suvalise villaloopimise üks plussidest ongi see, et pärast hakkab pilt oma elu elama, igasugused võõrasemad ja muud tegelinskid ujuvad pinnale, oleneb vaatajast, kes-mida näeb.
    siis võib neid kas viltimis- või õmblusmasina või tikkimisega rõhutada jne. päris põnev.

    VastaKustuta
  4. Olen ka proovinud nn raudse haardega viltida. Tüdruk undas nõudlikult ja järelejätmatult. No las ta natuke rebib villa, mõtlesin naiivselt. Teda pärast masinasse pannes oleksin vildist lapse saanud....:)

    VastaKustuta
  5. Väga vahvad! Ei oskaksi öelda, et mõni lemmikum kui teine - kõik on unikaalsed :) Oleks mul ka sellist toorainet - ei tea kohe, mis sest teeks :) Võibolla ainult silitaks ja kõik ;) Tegelikult ootan huviga, mis sa neist teed ja kas tõesti raatsid käärid sisse lükata...
    Ja tänud kommentaari eest :)

    VastaKustuta
  6. Jälle ma ei saa muud kui idee maha vehkida. Lükkan ühe padjakatte viltimist juba mitu kuud edasi - mitte pole viitsinud käsitsi nühkida. Lähen kohe täna ja loobin villa voodilinale ning masinasse! Aitäh Sulle, et viitsid meiega ideid ja oma imeilusaid töid jagada! Need toovad alati päikese päeva!

    VastaKustuta
  7. iiiiiilus! Väga julge idee, kogu kupatus kohe masinasse pista aga tulemus on super! Ilmselt alustan lähiajal masina tapmist :)

    VastaKustuta
  8. aitäh tagasikajamast :)

    sirje - :))
    mu tirtsul oli vaja just nimelt selle villa sees jalutada, mis parasjagu linale laotatud oli. teises toas oli väikse onni suurune villaloorimägi ja seal oli tal vaba voli möllata, a kussa sellega.

    mdm - tead, nende viltide puhul raatsin vabalt käärid sisse lüüa. lihtsalt valminud ju, pole oma aega ega hinge sinna sisse nii palju pannud. viltimise algaegadel poleks küll täinud.

    freddy - tänud nii kauniste sõnade eest :) ootan su patja!

    leina - need ei sündind julgusest, vaid segamatult tegutsemiseks jääva aja nappusest ja villaloori rohkusest ;)
    pealegi võtab sellisel kujul "töödeldud" vill kapis seistes tunduvalt vähem ruumi kui villaloor, onju?

    VastaKustuta

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...