Nemad on ühed FFC ehk siis heegelfantaasia pioneeridest. Nad kohtusid esmakordselt 1977.a Pauline Turner'i korraldatud heegeldamise suvekursusel ning hakkasid tegutsema koos, kuigi elasid kogu oma elu vähemalt 150 miili kaugusel teineteisest. Sylvia õppis heegeldama juba lapsepõlves ning kahekümnendates eluaastates pidas oma äri, seejärel tegeles heegeldamise õpetamisega ning disainimisega. James Walters seevastu hakkas heegeldama alles peale 30-seks saamist. Nende kahe meistri koostööna on ilmunud mitmeid raamatuid, samuti jagasid nad oma õpetusi mitmel pool Suurbrittannias ja välismaal. Sylvia Cosh lahkus meie hulgast 2000. a.
Nad nimetasid oma heegeldamistehnikat "scrumbling". Tuleb võtta heegelnõel, lõng ja hakata pihta. Natuke ühe pistega ühes suunas, seejärel jälle teises, üles-alla-kuhu-iganes,vahetada lõnga-niiti kui süda lustib ning mitte lüüa kõhklema millegi ees. Nemad heegeldasid tavaliselt umbes peopesa suurused tükid, mis hiljem uhkeks reljeefseks kangaks kokku õmmeldi. Nad lõid ka uue heegeldamistehnika, kus üheaegselt valmib mitu eri kangast.
Heegelfantaasia puhul tuleb unustada kõik ettekirjutised ja mustri jälgimine, mis tavaliselt heegeldamisega seostub. Uuteks märksõnadeks olgu vabadus ja loovus. Aga teadupärast on pikk jutt.. ee.. seesamunegi..
Nende tööd kõnelevad iseenese eest:
Mütsid, vestid, mantlid, eesriided, liblik-keebid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar