Hohhohhohoo!
Ma polegi nii lootusetu kui arvata võis :)
Reedene õhtupoolik ja laupäevane ööpoolik ning valmis ta saigi.
See mu sügissonaat.
Minusugusel poolikute-asjade-printsessil pole muidugi kuigi keeruline üht märssi kokku panna - see tüdrukuga värvikirev tükk oli mul juba aastat paar tagasi viltimismasinal kokku täristatud. Ja helmestega-tikkimispistetega kaunistatud.
Ka lehed lõikasin ühest ammusest vilditükist.
Enim võttis aega sobivate kangaste valimine. Ja kangatükke, mille seast valida on mul tänu Krentule, Siirele, emale ja omaenese ahnusele suht mitu.
Peas olnud idee oli tunduvalt punarohelisem.
Proovisin nii ja naa, aga just see kuldpruunikas mööbliriide tükk oli sobivaim. Lehedki lõikasin alguses hoopis ühest kirevast masinvilditud tükist, kuid ühevärvilised kõlasid oluliselt paremini.
Nii saigi.
Ahjaa, koti sangad tegin alul topeltlaiad, ühelt poolt mööbliriidest ja teiselt punakirjust puuvillasest, sest samast, mis voodriks. Said liig laiad, polnud hea. Harutamist ma reeglina väldin, sestap keerasin laiad sangad (peaaegu) keskjoonele kokku - nii said paraja laiusega ja topelttugevad sangad. Ilusad kah :)
Suurus? No A4 mahub lõdvalt sisse, ruumi jääb ülegi. Päris turukotiks jääb aga väikeseks :)