Väikesed kausid

See väike valge on väga üle võlli. 

Nokkisin ta valmis keset suve, mil neljast lapsest kolm olid komandeeringus. Ja meie kodusoleva kolmesega hakkasime savijääkidest hommikusöögi kausikest meisterdama. Nooh, algus oli plaanipärane. Aga siis oli vaja proovida üht juutuubist näht nippi ülaserva moondamiseks ja siis jäid ette liblikavormid ja siis juba silikoonvorm imepisikeste lillede-lehtedega. Ja nii ta läks. 

Mainin, et neli lihtsa vormiga, küll üksjagu lopergust, aga see-eest ilusat, hommikusöögikaussi  ootavad eelpõletusse minemist. Kui ma vaid neid glasuurimisega tuksi ei keeraks.

Sest glasuurimine on asi, mis mul välja ei tule. 

(Kui keegi evib glasuurimise kogemust ja tahab mulle kommentaarides soovitada, kust mida hankida (kõrgkuumus) ja milline neist on algajale pintsliga pealekandmiseks sobivam ja lollikindlam kui teine, siis olen suur tänu ise)

Sellel valgel on lilled toonitud  fake it till you make it meetodil, st juba peale glasuurimist kodus hästi õrnalt keraamikavärviga.

WIP

Killukesi hetkel käsil olevast asjast.
Vabaheegeldet 3 mm nõelaga.

Veel kasvujärgus.

Chip it!

Midagi neile, kes söövad silmadega. Ja armastavad värve.

Olen kogunud Pinteresti inspiratsiooni vabaheegeldamiseks.
Ilusaid loodusfotosid. Imelisi pilte roostest. Ja muud säärast igapäevast ilu, mida vaatamata sellele, et see meid ümbritseb, on ikkagi lihtsam (vähemalt mul) märgata ja tähele panna juba kellegi teise poolt jäädvustatuna.

Guugeldades "color palette generator" sattusin saidile Chip it! ning pöörasin selle abil mõned fotod värvipaletiks. Mõeldes ikka heegeldamisele ja lõngale. 

Chip it töötab samamoodi kui Pin it - sikuta see vaid endale bookmarkide reale ja edaspidi saad igast netis ette jäänud fotost endale soovi korral värvipaleti luua.

Savi

Mingil ajahetkel sel suvel (juuli alul) hakkasid asjad järsku juhtuma.

Esiteks sain ma imekombel jagu pikka-pikka aega kestnud "loomingulisest kriisist".

See eelmise postituse prükkar ja veel paar pudinat, mis aprillis tehtud, valmisid ikkagi "kriisi" ajal. Olid sellised üksikud eredamad hetked üldises madalseisus.

Ja nii kui jala ukse vahele sain (sinna helgesse ja rõõmsasse ideedest pungil tuppa), nii hakkas ka väismaailmast asju tulema.

Esmalt tuli savi.

Olen juba ammu soovinud omateht kruuse jms köögiriiulil kohata, aga ikka on ette- ja kättevõtlikkusest puudu tulnud ja nii ta on jäänud.

Nüüd tuli ise. 

Esimesed kruusid. Lopergused ja väga rustikaalsed :)

Aga käes istuvad hästi ning kohv ja tee maitsevad ka head.

One color

Suvi on olnud loominguliselt vägagi tegus.
Ja üldse mõnus.
Vaatamata juunikuisele lumele.

Aga täna (khm-khm, see "täna" oli juba nädal või nii tagasi) sai raamatuks valmis varem mainitud Freeform Crochet grupi 2014 aasta projekt "One color".
Sirvida saab siin.

Mu töö sai nimeks "Trash. Can. Dance"

Kui tegemisest on juba nii palju aega (3-4 kuud) möödas, siis on raske algset emotsiooni edasi anda.

"Trash. Can. Dance" sündis tegelikult hoopis veebruaris, mil olin palavikuga pikali ja ühtäkki hakkas poolunes viibides peas üks lausekatke helisema ja sealt edasi läks vaid paar minutit, mil kogu värk oli valmis. Peas. Palavikulises.

Teemaks oli "One color" ning naised arutasid agaralt, et kuda nende varjunditega on ja kui laiaks seda ühte värvi ikka venitada annab. Seepeale arvas James Walters, et venitage palju soovite, aga ma siiralt loodan, et keegi võtab ülesannet sõna-sõnalt ja teebki kogu eseme vaid ühe lõngaga.

Ja see ühe-lõnga-lause mul helisema hakkaski. Vanast ajast oli alles hea mitu kera puuvillast lõimeleõnga, mis kunagi kardinate heegeldamisest üle jäi. Paras "trash" ta ju on võrreldes praegu saadaval olevate udupeente siidi-ja-ma-ei tea-mis-kõik-veel-lõngadega.

Kuna tol hetkel talvel olin just heegeldanud katteid plekkpurkidele ning tagavarus oli ka mitu head suurt mitmeliitrist hapukurgiplekkpurki, siis sealt tuli "Can".

Ja nägemuses hakkas pitsimustriline lõimelõng ümber plekkpurgi tantsu lööma.  

Tegelikult see tantsukleidi saba nii uhke ei saand kui vaimusilmas, aga mis seal ikka.

Heegeldasin erinevaid ümarapoolsed tükid valmis, sättisin purgile, ühendasin ja täitsin tühimikke kus vaja, hiljem lisasin peale eraldi heegeldet pisikesi jupstükke.

Ja PVA-liimiga tugevaks. Nii et hoiab vormi ka ilma plekkpurgita, kuigi päriselus käib mul selle prükkari sisse ikkagi üks suuur ja roosaks võõbatu.