Ärkamine pole kerge

Egas polegi nii lihtne uuesti reele hüpata :)

Õnneks leidsin ühe suvise postitamata jäänud loo alge:

22. märtsi 2008 kirjutasin ma nii.


Novot, tookord läkski mõte lendu ning imekiirelt valmisid sarnases võtmes 2 prossi ja käevõru. Ja saatsin LA-sse Stampington Pressi.
Ja jäin ootele. Kord kvartalis peaks nad teatama, kes on väljavalituks osutunud. Ootasin peale 15.aprilli. Ja augustiski meenus see mulle. Tont teab, kas ka novembris.
Aga tagasisideta ma tookord jäingi.


Kuni novembrini 2009! Ehk siis aasta ja kolmveerand hiljem, eks ole.

Aga parem hilja kui mitte kunagi :)

Tõe huvides olgu mainit, et fotod mu jubinatest seal ajakirja lõpuotsas on
k o h u t a v a d. Kui ma kunagi vigisesin veidi ühe Käsitöö ajakirja numbri pihta, siis... nomaitea.


Aga see polegi antud loo juures oluline.
Oluline on, et täitsa hästi võib asuda maailma teises otsas paksu metsa sees ja "elust osa saada" :)

Seal Stampington Pressi kaastööde kuulutuste lehel on palju erinevaid teemasid. Täitsa soovitan pilku peale visata ja miks mitte osaleda. Ei pea tingimata originaaleset saatma, piisab ka fotost. A tutvuge ise tingimustega.