Olles pikka aega käsitöö tegemisest eemal, pole sugugi lihtne niisama, hops, taas heegelnõel kätte haarata ja "taieseid" looma hakata.
Kui ennevanasti siinsamas blogi kommentaarides on ette tulnud imestamist, et kust need ideed mul tulevad, siis pole ma kunagi osanud sellele vastata - lihtsalt seosed olid kiired tekkima, ühest asjast kasvas teine ja oligi taas miskine uus mõte peas.
Nii lihtne see ongi, kui oled pidevalt asjas sees. Lood ise ja ammutad inspiratsiooni teiste tegemistest.
Ent pikaleveninud paus teeb oma korrektuurid - pea jääb tühjaks ja ideed ei liigu teps mitte.
Sestap tegin soojenduseks ja lootuses, et tegutsedes hakkavad ka loomemahlad taas voolama, mitmeid vanu tuntud vidinaid: vildiprosse, vildipallidest kõrvarõngaid ja kaelakeid jms.
Sealhulgas ka siinolevaid heegelehteid.
Täpselt niisugusi pole ma küll varem teinud, aga analoogseid küll.
See on küll õige, et tegutsedes tulevad need kõige paremad ideed. Kui ma vahel isegi mõtlen mingi idee "kuivalt" välja, siis tegutsema asudes muutub ta mitu korda ja ikka paremaks (tavaliselt:)). Nii et soojenduseta ei saa spordis ega käsitöös:)
VastaKustutaJa üks küsimus, võibolla liiga isiklik ja seetõttu ei pea vastama, aga kuidas Sul see pikk paus tuli - kas lihtsalt tahtsid natukeseks eemale või käis mingi krõks?
Oo - see sinise ja vaskse kombinatsioon on võrratu! Üldse - ma olen alati su värvitaju imetlenud :D
VastaKustutaVärvitaju on tõesti super, olen ka seda sama alati imetlenud! Ideedega ongi täpselt nii, ühest kasvab välja teine ja teisest ..... jne.
VastaKustutaVäga ilusad heegelehted! :)
Jesteś dla mnie nieustającą inspiracją. Szkoda tylko, że pojawiasz się tak rzadko.
VastaKustutaTore, et oled jälle mahlasid liigutama asunud :-))
VastaKustutaMulle läneb hästi peale see sirge sinine hõbedase keti ja üksiku pärliga. Aga kõik on muidugist toredad.!
Oh see viimane on minu lemmik! Usun, et see paus lasi ka puhata ning küll sa saad uuesti ree peale. Algus on ju tehtud!
VastaKustutaTänud teile!
VastaKustutaKrentu - keeruline küsimus :)
otsest krõksu ei käinud, lihtsalt üks asi viis teiseni ja nii ta läks...
mingi hetk oli tõeline madalseis, mil vaatasin õudusega oma varemvalminud jubinaid ja poolikuid asju ja kõik tundus mõttetu tõmblemise ja ajaraisuna...
noh, sellest sain aja jooksul õnneks üle :)
nüüd loksun vaikselt ja vaatan, mis saab. esialgu veel erilise kireta. aga lootust on :)