Pudi-padi

Appi-appi. Aeg kaob käest. Mitte aint suvi, vaid septembergi juba varsti läbi. 

Kui suvi on alati selline pigem kaootiline, päikese ja ilma järgi käiv, siis septembri saabudes võiks ju ometi mingi kindel rütm päevadesse tulla. Mis mahutaks ka blogimist, eks.  

Suvi sisaldas sel korral:

* mõõdukalt ujumist. Ehk et osalesin avaveeujumistel Lõuna-Eesti järvedes. Ja see oli tõesti mõnus kogemus. 

* veidi pahteldamist ja paaaalju suurt maalritööd. Ehk et iga roju sai oma koju st oma tuppa. Ja saabus valgus ja avarus. Enne mida oli hunnik kaost ja segadust (noh, see viimane pole veel päriselt lahkunud)

No ja kui olulised tööd tehtud, sai pisidetailidele keskenduda. Näiteks vaatasin, et n-aastat tagasi alustatud padja võks nüüd pisimale mõeldes valmis teha. 

Nii see triibuline padi kui ka voodikate kuuluvad "lõngajääkide likvideerimise" projekti. Ma ei tea kuidas teil, aga mul lõppes see sellega, et pidin minema poodi ja lõnga hoopis juurde tooma. Nii palju siis likvideerimisest.

Voodikatte tegin algselt siiski tüdrukule (seesama n-aastat tagasi) ja nüüd katab poisi sängi.

Roosa jänes pole kah just äsja sündinud. Valmis veidi enne seda kolmikut plaaniga mujale kolida. Aga jäi siiski meile elama.