1. aprill

Alates tänasest teen ühe postituse päevas.
Kuu aja jooksul.

Lihtsalt niisama.

Blogi loomisest saab mais juba 9 aastat.
Kummaline mõelda.

Esimesed paar aastat oli selles palju kirge. Nii palju oli avastada ja jagada. Õppida, luua ja jälle jagada.
Huvitav oli.

A kõik ju muutub. Kirg kandus mujale. Vahepeal vaibus sootuks.

Ma pole meie peres ainuke, kes Pinterestis aega veedab.
Liisa sai sealt idee ja viis selle ka ellu.

Päris lukku ei taha ust siiski keerata.
On teine ikkagi endiselt oluliseks väravaks.
Külastajad tulevad Pinterestit, hopp, siia ja siit, hopp, edasi ära paremale.

Ja kui vanaduses on muu internet täiesti läbi loetud, saab seda siin nostalgiliselt sirvida. Et midagi ma ju siiski kunagi heegeldasin. Haa!

Jäljed

Kroonika tarvis.

Südamed on läinud aasta lõpust. 

Laias laastus heegeldan ma kahel erineval moel. Esimene on selline meditatiivne, mil käed teevad tööd, aga pea puhkab. Võib olla nii, et vahin aga tühjal pilgul pisteid ja peas on täielik vaikus. Või siis vahin vähem tühjal pilgul pisteid ja peas keerlevad uued ideed tulevaste tegude (või tegemata jätmiste) tarvis. Aga need mõtted pole kunagi seotud käsil olevaga.

Südamed on nii tehtud. 

Ja topsid.

Kasvõi imeväike kogus sellist heegeldamist teeb päeva paremaks.

***

Teine viis on heegeldada nii, et ... 

No et oled ülepeakaela asja sees, ei taha ei kuulda ega näha, mis ümberringi toimub, otsaesine on higine ja käed värisevad erutusest ja kui see kõik läbi saab, siis oled kut tühjakspigistet sidrun. Või umbes nii.

Ja vaatad, et, ooo, kes selle imeilusa asja küll valmis tegi. Päriselt ka ise tegi või?

Vabaheegeldus näiteks.

Sellist heegeldamist pole juba ammu ette tulnud.

***

Piltidest ka.

No ei saa minust valge taustal pildistajat. Kuigi proovisin nii ja naa. Toas ja õues ja.

Aga erinevad hallid taustad toovad nende heegeldet motiividest ja savist ripatsite olemuse oluliselt paremini esile.

Poja teht paberlinnukestega on meil ka üks plaan. Ja töö käib ses suunas.

Üldse oli jaanuar aasta algusele omaselt väga tegus. Eriti mis puudutab mõttetööd. Palju (häid?) ideid. 

A veebruaris tuli miski vastik haigus ja nullis igasuguse innu.

Üleeilne päike ja korralik riisumine aias (25. veebruaril!) tõid eluvaimu uuesti sisse.  

Keed ja muud

Eelmises postituses esinenud savist ripatsitele heegeldasin kaaslased ja tegin kaelakeedeks.

Ja nagu Krentu kommenteeris, siis nii ongi, et tehes tuleb üha ideid juurde.

Otsisin oma erinevate vidinate varud välja ning tegin teistlaadi kaelaehteid veel lisaks.

See järgmine on ka aastatetagusest ajast, kuid võtsin ta (ja tema teist värvi vennad-õed) lahti ja panin veidi teistmoodi uuesti kokku tagasi. 

Lemmik.

Üks sünnipäevakink. 

Peapael noorele preilile.

Ja poja teht miniatuursetest origami lindudest kõrvarõngad.

Töölaual

No see postitus on juba hea jupp aega poolikuna passinud.

Asi sai alguse sellest, et armas sõbral on soojad suhted nii ägeda poega nagu arte.ee. Sestap möödus üks nädalavahetus erinevate värvide ja värkidega mängimisega. Alates klaasi- ja portselani- ja kangavärvidest ning lõpetades õhu käes kuivava saviga.

Nädalavahetus sai läbi, aga seda savi jäi mulle kätte veel terve klots.

Algselt plaanis olnud iluriputistest (nt kuusele või muidu tuppa) läks mõte kähku ihule ligemale (nt kaela) ja siis tulvas juba erivaid ideid pähe ning käed liikusid kiireminigi veel kui mõte.

  

Ja ega siis enam pidama saa.
Savi ja ihu vahele trügis puuvillane heegelmotiiv.

Ja siis lendasid kusagilt kohale liblikad.

Ja hiilisid välja kassid.

Ja.

Nii. 

Edasi.

Happypotamus

Esiklapsel oli sünnipäev ukse ees. Nö asjalik kingitus oli ammuilma välja valitud, aga veel viimsel minutil tekkis soov mingi tore käesoe asi ka juurde lisada. Ja ausalt, suuremad  lapsed on hetkel selles eas, et ma ei söanda neile oma nägemuse järgi mitte ühtki selga-pähe-kaela-käevangu pandavat eset küll teha. On suur oht täiesti mööda panna.

Seega pidi see iseteht asi olema midagi muud. Soovitatavalt midagi, mis tooks muige suunurka ja muidu mõnus oleks.

Ja hoplaa, üks mälukild siit, kiire tehing sealt ja juba ma heegeldasin.



Halli lõnga valisin, sest too oli sama, mille tütar oli ise oma pliiatsitopsidele valinud. Oranzh ka sealt. Punane sobib padjatriipudega ja helesinine toa seintega.

Tahtsin suurt looma, mida hea kallistada, kui keegi sind ei mõista ja kõik on lollid :)
Tütar sai 13, eks ole. (OK, see oli nali, tegu on äärmiselt mõistliku noore inimesega.)

Sestap valisin originaalis pakutud 2 mm asemel 4 mm heegelnõela. Hall lõng Dropsi "Lima", valge ja punane on Dropsi "Karisma" ning ülejäänud on erinevad lõngalõpud.

väikevend Hipo suurust demonstreerimas

Heidi juhendit kiidan ja julgen soovitada. Väga põhjalik, lisaks kirjeldusele on olemas ka kõigi motiivide heegelskeemid ja samm-sammult fotod motiivide üksteise külge heegeldamisest ning palju muid asjalikke näpunäiteid.

Mul on igaljuhul suur isu midagi sarnast veel teha.

Sinine...

... esmaspäev.

Tegelikult mitte.

Lisaks sellele, et "staadionit" koristades - kunagi üks lastest ajas segi sõnad "staadion" ning "stuudio" ning sest ajast kutsun hea meelega oma käsitööruumi "staadioniks" - leidsin mitu huvitavat ja lõpetamata tööd, hakkab üks pikalt poolikuna seisnud vabaheegeldet padi lõpuks valmis saama.

Heegeldain valmis alumise poole ja küljedki omavahel kokku.  (miski 2/3, mujal on nööbid)

Aga padjatäidet pole piisavalt.

Ning ülaosa nõuab veel nokitsemist.

See-eest oli padjatäidet piisavalt selleks, et lõpetada veel üks triibuline:

Hakkan vist vanaks saama, et poolikuid töid lõpule viin. Aga hea on :) 

...

Pliiatsitopsid

Plekkpurke olen ma aeg-ajalt ikka kogunud. 

(Purustet tomatid, eks ole, ning neid ikka kulub meil sügis-talvisel hooajal). 

Mõnikord läheb nii, et kogun-kogun ja siis miskil kevadisel suurpuhastusel viskan kõik minema. Sest et kaua ma neid ikka kogun, kui tegudeni kuidagi ei jõua.

Mõned näited tegemata tegudest kogusin siia.

Aga eile heegeldasin need hallid pliiatsitopsid.

Roosad tegin suvel.

Hea väike ning kiire töö lõngalõppude realiseerimiseks. Selleks ka, et kui tahaks midagi heegeldada, aga ei tea mida. Ja ideid pole. (Ajast ei räägi.)

 

September