...

Peale sõrmustetegu tundus, et võiks veel midagi fimost teha. Aga nüüd ei tahaks enam niisama suure hoo ja innuga lahmida, nagu ma varem ikka tegin, vaid realiseerida mõnd konkreetset ideed. Sest mingi materjalitunnetus on ju ajaga tekkinud.
See muidugi eeldab vaikust ja rahu ja hilistel õhtutundidel üksinda tegutsemist. Milleks ma hetkel võimeline pole. Uni on.
Soojenduseks mätsisin hoopis kokku oma vanu jääke, sest seda saab nö käigult ja erilise ettevalmistuseta teha, saades mõnusad porised värvid. (Need allolevad rohekad on küll otse pakist võetud. Ja hiljem veidi värvitud.) Vormisin kuulikesi, veeretasin neid suhkrus, loputasin vees ja küpsetasin. Hiljem töötlesin osi neist värvi-lakiga. Ja vormistasin kõrvarõngasteks. Kui saan suurema osa pildistet võiks väikese kevadise väljamüügi korraldada, või mis?