heegeldab

... ja veel.
Need kirjud on kahekihilised. All on värvitud fimost sik-sak teraga lõigatud ja hõbedasele laialirullitud fimolatakale risti-rästi paigutatud abstraktne muster. Kuna tulemus polnud ootuspärane, siis tegin veel enne ahju pistmist mõnele neist täiendusi: vajutasin sellesama lainelise tera lapiku küljega ripatsile jälje ja tupsutasin sinna veidi pronksist pulbrit. Ja katsin kogu selle värgi vedela fimoga. Viletsate pintslitega on seda vedelat fimo väga ebamugav kasutada. Võivad tekkida õhumullikesed ja jääda ebaühtlased servad, tulemus on siis räpakas.
Igaljuhul peale ahjust tulekut ja jahtumist ei meeldinud need mulle ikka veel. Vajutasin valgeksvärvitud tillukese heegelmotiiviga ripatsile jälje peale. Siinkohal oleks parem kasutada mõnda templit, aga mul neid parasjagu polnud kuskilt võtta. Lasin värvil kuivada ja katsin uuesti vedela fimoga. Ahju. Ja hiljem ka laki alla.

Türkiis on lihtsamalt saadud. Toorele fimole on vajutet pitsijälg ja kuldse hobivärviga kaetud. Ahju. Jahtunult liivapaberiga lihvitud, nii et värv jäi vaid pitsi jälgedesse. Kuna tulemus jättis siiski veidi soovida, lisasin lakkides vääähekene sedasama pronksipulbrit lakile. Piltidelt on näha, kuda see päikese käes sillerdab, aga teatud nurga alt ei paista eriti välja.


Ja see viimane sinine on tehtud sarnaselt eelmisele, kuid valge värvi ja ilma pulbrita. Liivapabreiga nühkimist on muidugi kõvasti. Ma mingeid erivahendeid selleks ei evi ning sestap on sõrmed kohati üsna hellad.