# 14

* Lisaks varem mainitud paberist baleriinidele sattusin veel ühtedele pitsist-satsist ja paberist baleriinidele ja inglitele.
Siit lehelt leiab ka nende prinditavad detailid.

* Üks vahva pesulõksu-pärg.

* Kaks vahva lõngakera-pärg.

* Kolm vahva kingipaki-pärg.
Marthal on seal veel 32 erinevat pärga .

* Ja Tassikese Marjul on imeilus kuldkollane pärg.

# 13

Veel ei ole hilja jõulukaarte teha.

Täitsa toredad ja omanäolised kaardid saab erinevatest kangajääkidest.

* näiteks sellised

* või samast blogist kuusepuuga kaart

* natuke teistsugune puu

Ja kui nüüd fantaasia tööle panna, siis võib kangast lõigata kõiksugu temaatilisi kujundeid - piparkoogimehikesi, jõuluehteid, kellukaid, küünlaid, tähekesi, südameid jne.

Õmblemise asemel võib liimida. Ja veidi markeri-vildikaga särtsu juurde anda.
Või hoopis tumedat paberit kaardipõhjana kasutada ja valge-kuldse-hõbeda markeriga hoogu lisada.

Shabby Chic Inspired

Vaatasin Pinterestis erinevaid jõulukaarte ning sattusin Shabby Chic Inspired bloogi.

Eks siin ole ju imelisi kaarte ka.

Aga mida kõike veel!

Kaunid kollaazhid.

Kaunistet karbid.

Pitsist pärg ja ehitud purgid ja prügikast.

# 12

Polkovniku kirjeldamatult kaunid piparkoogid tekitasid isu luua midagi naaatukenegi nendega sarnanevat.

Näiteks vildist.
Või vanutatud kampsunist (mul on üks selline, just õiget värvi pruun).
Või kangast.

Kaunistada tikandiga.
Või tuubist pigistatavate kangavärvidega.

No näiteks nagu need.

# 11

* Paberist lumehelveste lõikeskeemid. Autoriteks Viktoria Serova ja Vladimir Serov

Nende kodulehelt leiab ka volditud lumehelbe. Ja nii mõndagi muud kõigile origami huvilistele

* Hõljuvad paber-baleriinid

Heegeldatud helbed

Heegeldasin lumehelbeid.

Esimest korda elus :)

(Ingleid pole veel heegeldanud)

Ja panin nätsuga akna külge.

Samas võib neile hoopis mõned klaasripatsid külge riputada. Tamiili abil. Ja laest alla riputada. Mitu-mitu.
Sädelust ja värvi võib lisada.
Või heegeldadagi värvilised ja servad kergelt valge värviga üle käia.

Või heegeldada hoopis suured-suured helbed.

Või...

Igaljuhul selle pisima lumehelbe skeemi lisan siia lõppu.
Loodetavasti on loetav?

Sinised

Leidsin kapist miski õhu käes kuivava voolimismassi ja meisterdasime kuusele ehteid. 

Peale paki avamist meenus küll, miks see mul sinna kapinurka konutama oli jäänud - haises k-o-h-u-t-a-v-a-l-t.  Sihuke hall mass. Mitte valge ega punakas ega savi moodi. Pigem pabermassi moodi. 

Õnneks kuivades muutuvad normaalseks.  Aga teinekord seda massi enam koju ei too. 

Kuuene tütarlaps igaljuhul oli kaks päeva ametis. Ja tema teosed pole sugugi nii üheülbalised kui need minu omad siin.

Mass laiali rullitud. Siis heegelpitsiga kerge jälg sisse vajutet. Piparkoogivormidega lõigatud.  Sinist värvi näidatud. Hiljem ka liivapaberit. Ja lõpuks parema (st. laki) puudumisel PVA-ga üle käidud.

# 10

Üks pärg puhuks, kui peaks ähvardama must jõul.

Kuigi hetkel aknast avanev pilt kõneleb millestki muust. Aga aega on ju veel küll ja küll. Et ilm muutuks.

Pärjast rääkides, siis seda võib ju ka valgest tüllist teha. Või tumelillast? Või erinevatest paeltest (kangaribadest), nagu Liia koos lastega teinud on.

Heegeldet kaunisasi

Tuleb tõdeda, et aktiivne iluvidinate ja kõiksugu meisterdiste nägemine ning neist blogimine on miski käsitöise kanali avanud.

Igaljuhul on meil kaks munakarpi ära ribastet (lõikasin ise, sest 6-sel oli seda suht ebamugav teha) ja kellukad ära värvitud.

Käbid korjatud ja samuti värvitud.

Isegi 2 vanemat last vaatasid siin mu kogutud pinne ja sattusid nii mõnestki ideest vaimustusse.

Neid pähklikooretaate tahetakse teha. Ja vahtplastiga trükkida. 

Mina aga... 

No ilmselt andsid tõuke need.

(Kuigi väga raske on algset mõjutajat leida, kui peas on üks ideedemöll käimas.)

Igaljuhul ei leidnud ma ühtki vaba kardinarõngast ja heegeldasin hoopis nende vanade kaelakeede sarnase kaunisasja.

Kasutasin Steinbach Wolle "Capri" lõnga, heegelnõela 2,5.

Pva-seguga kõvaks. Veidi värvi serva ja paar paela külge.

Lilleke ka.

Kuna lõng polnud teab mis peenike, sai asi pea (suure) peopesa suurune. Kuuse jaoks liig suur. Aga muidu kena :)

Seinale, akna ette, uksele jne.

Ja seda teemat saab veel edasi arendada. 

Linnukesed. 

Kristallripatsid. 

Fotod. 

Peeglid.

# 9

Täna midagi papist munakarpidest.
Põhiliselt erinevaid lilli, aga ma näen neis vabalt jõule :)

* pärisüdamikuga lilled

* pärg

* erinevad lilled

* eriti palju erinevaid lilli

* mmm, kui ilusad roosid

* liiliad

# 8

Täna midagi käbidest:

* värvitud käbid

* lõngaga mässitud käbid - need on mu arust väga ägedad!

* imevahvad tillukeste vildipallidega kaunistet käbid - väikelastele hoopis plastiliin?

* pärgasid saab teha

* või lihtsalt kauni paelaga üles riputada

* käbide lõhnastamiseks on samuti erinevaid võimalusi.
Nt pintseldada (või tupsutada svammiga) käbi PVA ja vee seguga (1:1) ning veeretada (või raputada peale) kaneeli-nelgi-kardemoni-vürtsi-jne segus.
Või panna käbid kilekotti, tilgutada neile paar tilka meeldivat aroomiõli, kott kinni ja hoolega raputada.

# 7

Paberist:

* roosid

* südamed - mu arust sobivad hästi jõulu-aega.
Ajalehepaberist meeldiks mulle neid teha

* üks selge joonega riputatav vidin

* sarnane eelmisele, lisaks ka sama stiili südamed

* lõika-ja-liimi tüüpi ehe
Neid võib kõikvõimalike erineva kujuga teha (kelluke, süda, kuuseke jne)

# 6

Paaril järgneval päeval otsin selliseid ideid, mida ka lasteaialapsed saaksid tunnis teha:

* paberist volditud tähed

* origami kuuseehted

* paberist südamed

* vildist kuuseke
Sama võib teha ka värvilisest kartongist. Ja kaunistada miski särava värviga või liimida peale litreid  jne

***
Pildil üks mu vanema poja 3-d origami tehnikas valmistet tige lind.

Mingi aeg oli see tehnika väga pop me majas. Kahel vanemal lapsel sõrmed käisid pidevalt.
Siit saab selle tehnika ajaloost ja võtetest veidi lugeda ja siit erinevaid näidiseid imetleda.
Youtube kah alati abiks.

# 5

Just hetk tagasi sattusin peale sellisele veidi teistmoodi advendikalendrile.

Ja juba prindin. Värviprinteri puudumisel kasutan hoopis erinevaid värvilisi pabereid. Majakesed tulevad tillukesed, igale A4-le on disainer kolme majakese pinnalaotuse ära mahutanud.

Väga vahvad.

Vaimusilm näeb neid juba aknalaual reas seismas.

# 4

Kui juba advendikalendritele jutt läks, siis viitan täna veel mõnele, mis silma jäänud:

* magnetiga plekktopsidest vahva eksemplar

* pisikestest paberist püramiididest.
Siit blogist leiab püramiidide tegevusjuhendi

* lihtsad kuusepuud

* valgetest paberkotikestest valmistet advendikalender neile, kel aega napib. Lihtne kuid väga stiilne

* kui aega rohkem, võib kotikesed ise kangast õmmelda

* või lihtsalt kokku siduda


Praegu on just täpselt õige aeg ideid seedida ja vaikselt tegudele asuda. Detsember pole enam mägede taga.

Ja õige meeleolu tekitamiseks väike lumine meeldetuletus:

# 3

Täna midagi meeldivat ka lastevanematele.
Et mis mõttes vaid nood pere noorimad igal hommikul õhinal advendikalendri järele haaravad.

Rõõmustagu ka lapsevanemad.
No ehk mitte esimese asjana hommikul...

Ja siis hiljem jõuab veel advendikalendri koostisosadest kena pärja punuda.  Koos lastega muidugi.

# 2

* Iseteht tainast iseteht ehted

Pool klaasi maisitärklist, klaas soodat ja kolmveerand klaasi vett.
Potti. Kuumutada madalal tulel pidevalt segades kuni moodustub ühtlane mass. Nagu kartulipudru. Pliidilt ära ja katta märja riidega.
Jahtunud mass rullida küpsetuspaberil õhukeseks (vajadusel kasutada kleepumise vältimiseks veidi maisitärklist), lõigata meeldiva vormiga kaunid figuurid.
Kaunistada need soovi kohaselt (tolles blogis oli selleks kasutet kummitemplit abi). Aga sobivad ka igasugused majapidamises (vildikakorgid, pitskangad jne) või looduses (puulehed, kuivand taimed) leiduvad vidinad. Riputusauk kah sisse, nt kõrre abil.
Küpsetada 80 kraadises ahjus nii tunni jagu, poole tunni pealt külge keerates.

Ütlen kohe, et ise pole (veel) proovinud teha.

Samas võib sarnaseks asjaks ka poest ostetud õhu käes kuivavat voolimissmassi kasutada.

Seda oleme lastega korduvalt teinud. Nii lilli kui liblikaid.

Ahjaa, soovi korral võib ju need hiljem värvida või muu säraga üle puistada.

Pitsilised kaelakeed

See väike must ja pitsiline seeria valmis juba kolm (oi-appi-kuis-aeg-lendab) aastat tagasi. 

Heegeldet vaba käega, kergelt tärgeldatud, lisatud proksjaid ja pruunikaid klaashelmeid.

Ja jäetud sinnapaika.

Sest ma ei suutnud neid tookord talvisel ja pimedal ajal nõnnaviisi pildistada, kui nägemus käskis ja hing ihaldas :)

Ja sellele järgnes üleüldine pikem käsitöö-paus, kus ma ei taht mitte ühtki poolikut tööd-tegemist näha ega puudutada ega neile mitte mõeldagi.

Nüüd ükspäev sattusid need pildid ette. Ja meenusid ka keed.

Mõned olen aja jooksul ära kinkinud. Mõned on veel "kindlas kohas". Ootamas. Kes teab mida.

Tegelikult tahtsin Daki blogiadvendikalendrist innustust saades kah miskit sarnast teha. Et viitan kuni jõuludeni iga päev mõnele lihtsale temaatilisele meisterdamisideele.

Aga et blogi pilti kah ikka näitaks (ja siin blogis on väljakujunenud nii, et pildid on vaid minu või mu väikeste sõbrakeste tehtud töödest), siis saavad ideed ilmestet täiesti teemaväliste piltidega.

Tänaseks meisterdamiseks siis:

* lihtne jämedast niidist või lõngast valmistet pisike kuusepuu

Tee paberist koonus, kata toidukilega, keri lõng peale, määri hoolega (kergelt lahjendatud?) liimiga kokku, lase korralikult kuivada ja eemalda koonus.

Sarnaselt saab õhupalli abil valmistada ka kuulikesi ja kunagi õpetati sedasi ju laelampegi tegema.

Leidin idee loomulikult Pinterestist. Ja tahtes viisakalt algallikale viidata... jäin jänni. Üks link viib ühte, teine teise kohta, aga kumbki pole ometigi see algne. (Pinteresti miinuspool, eks ole). 

Küllap selleks algallikaks on Strana Masterov, aga konkreetset postitust sealt leida küll ei õnnestu.

  

Heegeldet käpikud

See oli umbest-täpselt kolm nädalat tagasi, kui meile ootamatult talv tuli. Ja täiesti ootamatult avastasin ma, et nooremal tüdrukul pole kindaid. Kõik eelmisel talvel kasutuses olnud paarid olin kevadise suurpuhastuse aegu pensionile saatnud. 

Laupäeva varahommik. Õues kaunis talveilm. Vaid kinnaste pärast ju linna poodi ei sõida. Ja kudumine võtaks minu puhul aastaid. Seega tuli proovida heegeldamist.  

Põhiline oli leida randmetesse miski kude, mis vähegi veniv oleks. 

Kinnissilmus (heegeldatuna vaid läbi tagumise aasa) pluss ahelsilmus  venib küll.

Ainuke koht, mis parendamist sooviks, on pöidlakiil.

Muidu oleme mõlemad täitsa rahul. 

Pikk ringsall

See siin on nüüd pikem ja kitsam kui too valge sall. 

Jällegi väga lihtne muster. Vaja läheb kett- ja kinnissilmused ning ühe- ja kahekordseid sambaid.

Piisavalt (ligi meeter) pikk, et mitu korda ümber kaela mässida.

Sall

***

Hommikuse ergutuslaksu (mis andis ka impulsi viruaalse sule haaramiseks) sain Angie Reesi kaelkirjakult.

Esmapilgul Pinterestis näis mulle, et tegu tekstiilitööga. 

There's new pattern in my shop!

Long lightweight textured infinity scarf. 

It works up pretty quick and doesn't contain any difficult stitches - just chain, single, double and treble crochet.

Mister Finch

Mister Finch on üks väga andekas iseõppinud tekstiilikunstnik Leedsist.
Tema liblikad jäid silma Flickris ja võlusid mu ära.

Lisaks liblikatele on ta elu kinkinud veel kaladele, putukatele, erinevatele lindudele-loomadele ja täiesti fantastilistele seentele.

Blog
Etsy-pood

Tellised?

Veel üks lihtne torusall. Seekord tellistest :)

Väga lihtne muster, koosneb vaid kinnissilmustest ja ühekordsetest sammastest, aga see mänguruum, mida need kaks põhipistet võimaldavad, pole teps mitte kitsuke.

Ajast, mil ma bikiine heegeldasin, on mul harjumus nii kinnissilmuste kui ka sammaste puhul heegeldada ainult läbi silmuse tagumise aasa. Tulemuseks on veidi venivam ja õhem kangas ja esimestest aasadest tekkiv triip.

Kui aga tuua veel mängu erinevaid reljeefsust lisavaid pisteid (eest- ja tagant tõstega sambad (?), pean silmas front post ja back post crochet), nuppe ja muid vigureid, siis on juba päris põnev.

Melody MacDuffee'st kirjutasin siin. Tema on tõeline meister põnevate efektide loomisel. No vaadake nt seda tekki.

Suur ja valge ja pehme

Sall.
Mohäärisegust, ringjas.

Peenem rahvas saab ka ümber õlgade võtta.

Mitte-nii-peen, kuid külmakartlik, võib prossi abiks võttes salli tihedamalt ümber kaela sättida.

Või siis hoopis kahekordselt ülepeakaela tõmmata.

Soft and lightweight and lacy oversized cowl from mohair blend.

Can be worn in many different ways.

Pattern available here! 

Rohkem volüümi

Hommikukohvi kõrvale Pinteresti sirvides tabas pilk Jillian Carrozza.
Intervjuu temaga.

Ja kohe laksasid meelde veel kaks nime, keda ma pole varem maininud:

* Sandra Backlund
Tema koduleht ja üks intervjuudest.

* Ragne Kikas
Üks lugu eesti keeles ja intervjuu.

Pudi-padi

Appi-appi. Aeg kaob käest. Mitte aint suvi, vaid septembergi juba varsti läbi. 

Kui suvi on alati selline pigem kaootiline, päikese ja ilma järgi käiv, siis septembri saabudes võiks ju ometi mingi kindel rütm päevadesse tulla. Mis mahutaks ka blogimist, eks.  

Suvi sisaldas sel korral:

* mõõdukalt ujumist. Ehk et osalesin avaveeujumistel Lõuna-Eesti järvedes. Ja see oli tõesti mõnus kogemus. 

* veidi pahteldamist ja paaaalju suurt maalritööd. Ehk et iga roju sai oma koju st oma tuppa. Ja saabus valgus ja avarus. Enne mida oli hunnik kaost ja segadust (noh, see viimane pole veel päriselt lahkunud)

No ja kui olulised tööd tehtud, sai pisidetailidele keskenduda. Näiteks vaatasin, et n-aastat tagasi alustatud padja võks nüüd pisimale mõeldes valmis teha. 

Nii see triibuline padi kui ka voodikate kuuluvad "lõngajääkide likvideerimise" projekti. Ma ei tea kuidas teil, aga mul lõppes see sellega, et pidin minema poodi ja lõnga hoopis juurde tooma. Nii palju siis likvideerimisest.

Voodikatte tegin algselt siiski tüdrukule (seesama n-aastat tagasi) ja nüüd katab poisi sängi.

Roosa jänes pole kah just äsja sündinud. Valmis veidi enne seda kolmikut plaaniga mujale kolida. Aga jäi siiski meile elama.

Kampsun

Kudusin pisimale kampsuni. Õigemini lõpetasin aasta tagasi alustatu. Alustasin mõned nädalad enne poja sündi, aga valmis ei saanudki. Poeg sündis, ilmad olid kuumad, varrastel olev poolik kampsun ka ilmselgelt liig suur vastsündinule. Ja sinna see jäigi.

Nüüd leidsin pooliku töö, võtsin kätte ja tegin ruttu valmis.

Ja nagu selgub, siis saab seda veel pikki aastaid rõõmsalt kanda. Ripskude venib lihtsalt koos lapsega kaasa. 

Kootud Dropsi mustri järgi. Lõngaks üks imeline alpaka, mille sain kunagi etsys Alpaca meadows prouaga vorst-vorsti vastu kaupa tehes. Kudusin 2 lõnga kokku.

Nööbiliistu, krae ja alumise serva heegeldasin külge. Ringselt ja kinnissimustega.

Poseerimisest ei pea 11-kuune veel väga lugu. Alustas nööpide närimisega ja lõpuks tahtis terve kampsuni nahka panna.

Kott, kes on Kass, kes on UFO, kes on ...

... isiklikult minu jaoks veel natuke miskit Hayao Miyazaki tegelastest ja Pet Shopi pesakonnast.

Kui alustada algusest, siis sai üks preili meil siin just äsja kuueseks. Ja tema sooviks oli saada sünnipäevaks üks ilus, suur ja värvilisest plastmassist asjandus. Ja selle ta ka sai :)

A lisaks tahtsin miskit ikka ise ka teha. (Ja mitte ainult mina - vanem õde käis ka mitu päeva otsiva moega ringi, et tahaks midagi sünnipäevalapsele teha, aga mida küll-mida küll. Leidis tema ja leidsin minagi, lõpuks.)

Alustuseks proovisin oma kolm päeva kampsunit heegeldada. Et alustan ringselt kraest jne. Alustasin korda neli ja nägin muudkui vaimusilmas lahedat lõpptulemust ja detaile... Aga ei miskit. Nõel jääb rooste, kui pidevalt ei harjuta. Ei sünni need asjad enam nii möödaminnes ja valutult, kui ennevanasti. Igal õhtul heegeldasin ning igal hommikul harutasin.

Siis hakkas kampsuniks juba aega nappima.
Teeme hoopis koti, eksole.
Sellega läks nüüd veidi paremini. Harutasin vaid kaks korda :)

Lõpptulemus erineb muidugi täielikult mu algnägemusest.
Aga hirmus armsaks sai see naljakas olend mulle küll tegemise käigus. Kui tähtpäev poleks nii kiirelt kätte jõudnud, siis oleks hea meelega veel ta kallal nokkinud ja helmeid lisanud.

Detailidest rääkides, siis:

* silmad tegin käsitöövildist.
Kui vanem tütar neid esimest korda nägi (ilma helmesteta versiooni), siis ristis need kohe UFO-silmadeks ja polnud "fuih"-idega eriti kitsi. Lisasin seejärel rea pisikesi ümmargusi helmeid silma ülaossa ja lillekese keskele.

* Nii kõhul kui seljal ilutseb suur tasku, mille nööbid on pärit veel mu vanaema nööbikarbist. Ja kunagi ehtisid need ka üht minu kampsunit (või isegi mitut). Igaljuhul olid need raudselt mu lemmiknööbid toona.

* Lilli heegeldasin suvaliselt, eri värvi ja suurusega, omamata selget sihti. Ja siis hakkasin neile kohta otsima.  Esmalt leidsid need tee taskule. Aga tunne polnud veel õige. Kolm lille kolisid taskust välja Kassi kaelapaelale. Lisandusid plastlilled ja klaashelmed. 

Tunne läks paremaks.

Üks suurem lill, mis oli algselt plaanitud Kassi lõua-alust kaunistama, kolis hoopis selja taha. Ja iga muudatusega muutus Kass vähem kassiks ja rohkem lihtsalt Elukaks.

Selles, kas kott ka tütrele meeldib, polnud ma teps mitte kindel. Apetiitsuse lisamiseks toppisin sünnipäevahommikul ta taskud ja kõhu komme täis :)

Ja õnneks võetigi loomake kohe omaks.
(Pildistamise hetkeks olid kommid juba otsus ja esitaskus hoopis pakk mängukaarte.)

Mis tehtud, mis teoksil

Noh, tõsiasi on see, et tehtud pole suurt midagi.
Ja teoksil pole ka kohe mitte midagi.

Mais:

* heegeldasin 1 prossi ja 2 soni
* tikkisin mitte pistetki
* küll aga küpsetasin kõvasti
* köhisin ise ja kuulasin teiste köhatusi
* leidsin, et aias käpa-labida-niidukiga sebimine on uus ujumine
* möönsin, et täitus 7 aastat blogimist (millest viimased 3 kvalifitseeruvad naljanumbriks)
* a kõige rohkem ikka vaatlesin, kuidas beebist on sirgunud väikemees

Sonid tegin käevõru-lõngade ülejäägist. Ega neid värve väga valida enam polndki. Ja see tegigi tegemise lahedaks. Värvikombinatsioonid pole päris tavapärased. 

Näiteks tüdruku mütsil on pealael oranzhi, erkrohelist ja tumesinist,  mis läheb sujuvalt üle roosaks ja hallikasroheliseks.

Aa, ühe eelmisel kevadel tehtud peapaela heegeldasin ka juhendi testimiseks uuesti.

Sobib kanda ka kaelaehtena:

Ja ongi kõik. 

Erin Endicott

Erin Endicott.

Tikib on vähe öeldud.
Vanad ajalooga kangad, mis toonitud kreeka pähkli koorest valmistet tindiga ja kaetud tillukeste (veri) punaste pistetega...
Ilus.
Ja valus.

Aga lugege ise tema lugu.

TAST - week 15

TASTi 15. nädal, varspiste.

Varspistes tikkisin erivärvilisi sõõre madalpiste naabrusse. Ümbritsesin nendega ka muidu end üsna üksikutena tundnud  ämblikuvõrke.

Tähelepanelik televaataja on küllap juba märganud, et olen ka eluka järgmisele tiiva-siilule ühtteist  puistanud. See on sõlmpiste, TASTi 16. nädalast. Üks mu lemmikuid.

Hetke seis on alles algus, mitmeid plaanitud värve pole ma veel kasutanud. 

Tegelikult on need vähesed sinised täpikesed mustal taustal nii mõnusad, et isegi natuke kahju on midagi juurde lisada. Aga plaan näeb ette ja lisan küll :)

17. nädalaks on Sharon valinud sellise piste (wheatear stitch, mida maakeeli kutsutakse...??)

Arvatavasti tikin seda tiiva viimasele vabale osale.

Ja siis tuleb teine tiib visandada. Mis on hoopistükkis keerulisem ülesanne. Aga sellest mõni teine kord.

.