# 5

Just hetk tagasi sattusin peale sellisele veidi teistmoodi advendikalendrile.

Ja juba prindin. Värviprinteri puudumisel kasutan hoopis erinevaid värvilisi pabereid. Majakesed tulevad tillukesed, igale A4-le on disainer kolme majakese pinnalaotuse ära mahutanud.

Väga vahvad.

Vaimusilm näeb neid juba aknalaual reas seismas.

# 4

Kui juba advendikalendritele jutt läks, siis viitan täna veel mõnele, mis silma jäänud:

* magnetiga plekktopsidest vahva eksemplar

* pisikestest paberist püramiididest.
Siit blogist leiab püramiidide tegevusjuhendi

* lihtsad kuusepuud

* valgetest paberkotikestest valmistet advendikalender neile, kel aega napib. Lihtne kuid väga stiilne

* kui aega rohkem, võib kotikesed ise kangast õmmelda

* või lihtsalt kokku siduda


Praegu on just täpselt õige aeg ideid seedida ja vaikselt tegudele asuda. Detsember pole enam mägede taga.

Ja õige meeleolu tekitamiseks väike lumine meeldetuletus:

# 3

Täna midagi meeldivat ka lastevanematele.
Et mis mõttes vaid nood pere noorimad igal hommikul õhinal advendikalendri järele haaravad.

Rõõmustagu ka lapsevanemad.
No ehk mitte esimese asjana hommikul...

Ja siis hiljem jõuab veel advendikalendri koostisosadest kena pärja punuda.  Koos lastega muidugi.

# 2

* Iseteht tainast iseteht ehted

Pool klaasi maisitärklist, klaas soodat ja kolmveerand klaasi vett.
Potti. Kuumutada madalal tulel pidevalt segades kuni moodustub ühtlane mass. Nagu kartulipudru. Pliidilt ära ja katta märja riidega.
Jahtunud mass rullida küpsetuspaberil õhukeseks (vajadusel kasutada kleepumise vältimiseks veidi maisitärklist), lõigata meeldiva vormiga kaunid figuurid.
Kaunistada need soovi kohaselt (tolles blogis oli selleks kasutet kummitemplit abi). Aga sobivad ka igasugused majapidamises (vildikakorgid, pitskangad jne) või looduses (puulehed, kuivand taimed) leiduvad vidinad. Riputusauk kah sisse, nt kõrre abil.
Küpsetada 80 kraadises ahjus nii tunni jagu, poole tunni pealt külge keerates.

Ütlen kohe, et ise pole (veel) proovinud teha.

Samas võib sarnaseks asjaks ka poest ostetud õhu käes kuivavat voolimissmassi kasutada.

Seda oleme lastega korduvalt teinud. Nii lilli kui liblikaid.

Ahjaa, soovi korral võib ju need hiljem värvida või muu säraga üle puistada.

Pitsilised kaelakeed

See väike must ja pitsiline seeria valmis juba kolm (oi-appi-kuis-aeg-lendab) aastat tagasi. 

Heegeldet vaba käega, kergelt tärgeldatud, lisatud proksjaid ja pruunikaid klaashelmeid.

Ja jäetud sinnapaika.

Sest ma ei suutnud neid tookord talvisel ja pimedal ajal nõnnaviisi pildistada, kui nägemus käskis ja hing ihaldas :)

Ja sellele järgnes üleüldine pikem käsitöö-paus, kus ma ei taht mitte ühtki poolikut tööd-tegemist näha ega puudutada ega neile mitte mõeldagi.

Nüüd ükspäev sattusid need pildid ette. Ja meenusid ka keed.

Mõned olen aja jooksul ära kinkinud. Mõned on veel "kindlas kohas". Ootamas. Kes teab mida.

Tegelikult tahtsin Daki blogiadvendikalendrist innustust saades kah miskit sarnast teha. Et viitan kuni jõuludeni iga päev mõnele lihtsale temaatilisele meisterdamisideele.

Aga et blogi pilti kah ikka näitaks (ja siin blogis on väljakujunenud nii, et pildid on vaid minu või mu väikeste sõbrakeste tehtud töödest), siis saavad ideed ilmestet täiesti teemaväliste piltidega.

Tänaseks meisterdamiseks siis:

* lihtne jämedast niidist või lõngast valmistet pisike kuusepuu

Tee paberist koonus, kata toidukilega, keri lõng peale, määri hoolega (kergelt lahjendatud?) liimiga kokku, lase korralikult kuivada ja eemalda koonus.

Sarnaselt saab õhupalli abil valmistada ka kuulikesi ja kunagi õpetati sedasi ju laelampegi tegema.

Leidin idee loomulikult Pinterestist. Ja tahtes viisakalt algallikale viidata... jäin jänni. Üks link viib ühte, teine teise kohta, aga kumbki pole ometigi see algne. (Pinteresti miinuspool, eks ole). 

Küllap selleks algallikaks on Strana Masterov, aga konkreetset postitust sealt leida küll ei õnnestu.

  

Heegeldet käpikud

See oli umbest-täpselt kolm nädalat tagasi, kui meile ootamatult talv tuli. Ja täiesti ootamatult avastasin ma, et nooremal tüdrukul pole kindaid. Kõik eelmisel talvel kasutuses olnud paarid olin kevadise suurpuhastuse aegu pensionile saatnud. 

Laupäeva varahommik. Õues kaunis talveilm. Vaid kinnaste pärast ju linna poodi ei sõida. Ja kudumine võtaks minu puhul aastaid. Seega tuli proovida heegeldamist.  

Põhiline oli leida randmetesse miski kude, mis vähegi veniv oleks. 

Kinnissilmus (heegeldatuna vaid läbi tagumise aasa) pluss ahelsilmus  venib küll.

Ainuke koht, mis parendamist sooviks, on pöidlakiil.

Muidu oleme mõlemad täitsa rahul. 

Pikk ringsall

See siin on nüüd pikem ja kitsam kui too valge sall. 

Jällegi väga lihtne muster. Vaja läheb kett- ja kinnissilmused ning ühe- ja kahekordseid sambaid.

Piisavalt (ligi meeter) pikk, et mitu korda ümber kaela mässida.

Sall

***

Hommikuse ergutuslaksu (mis andis ka impulsi viruaalse sule haaramiseks) sain Angie Reesi kaelkirjakult.

Esmapilgul Pinterestis näis mulle, et tegu tekstiilitööga. 

There's new pattern in my shop!

Long lightweight textured infinity scarf. 

It works up pretty quick and doesn't contain any difficult stitches - just chain, single, double and treble crochet.

Mister Finch

Mister Finch on üks väga andekas iseõppinud tekstiilikunstnik Leedsist.
Tema liblikad jäid silma Flickris ja võlusid mu ära.

Lisaks liblikatele on ta elu kinkinud veel kaladele, putukatele, erinevatele lindudele-loomadele ja täiesti fantastilistele seentele.

Blog
Etsy-pood

Tellised?

Veel üks lihtne torusall. Seekord tellistest :)

Väga lihtne muster, koosneb vaid kinnissilmustest ja ühekordsetest sammastest, aga see mänguruum, mida need kaks põhipistet võimaldavad, pole teps mitte kitsuke.

Ajast, mil ma bikiine heegeldasin, on mul harjumus nii kinnissilmuste kui ka sammaste puhul heegeldada ainult läbi silmuse tagumise aasa. Tulemuseks on veidi venivam ja õhem kangas ja esimestest aasadest tekkiv triip.

Kui aga tuua veel mängu erinevaid reljeefsust lisavaid pisteid (eest- ja tagant tõstega sambad (?), pean silmas front post ja back post crochet), nuppe ja muid vigureid, siis on juba päris põnev.

Melody MacDuffee'st kirjutasin siin. Tema on tõeline meister põnevate efektide loomisel. No vaadake nt seda tekki.

Suur ja valge ja pehme

Sall.
Mohäärisegust, ringjas.

Peenem rahvas saab ka ümber õlgade võtta.

Mitte-nii-peen, kuid külmakartlik, võib prossi abiks võttes salli tihedamalt ümber kaela sättida.

Või siis hoopis kahekordselt ülepeakaela tõmmata.

Soft and lightweight and lacy oversized cowl from mohair blend.

Can be worn in many different ways.

Pattern available here! 

Rohkem volüümi

Hommikukohvi kõrvale Pinteresti sirvides tabas pilk Jillian Carrozza.
Intervjuu temaga.

Ja kohe laksasid meelde veel kaks nime, keda ma pole varem maininud:

* Sandra Backlund
Tema koduleht ja üks intervjuudest.

* Ragne Kikas
Üks lugu eesti keeles ja intervjuu.

Pudi-padi

Appi-appi. Aeg kaob käest. Mitte aint suvi, vaid septembergi juba varsti läbi. 

Kui suvi on alati selline pigem kaootiline, päikese ja ilma järgi käiv, siis septembri saabudes võiks ju ometi mingi kindel rütm päevadesse tulla. Mis mahutaks ka blogimist, eks.  

Suvi sisaldas sel korral:

* mõõdukalt ujumist. Ehk et osalesin avaveeujumistel Lõuna-Eesti järvedes. Ja see oli tõesti mõnus kogemus. 

* veidi pahteldamist ja paaaalju suurt maalritööd. Ehk et iga roju sai oma koju st oma tuppa. Ja saabus valgus ja avarus. Enne mida oli hunnik kaost ja segadust (noh, see viimane pole veel päriselt lahkunud)

No ja kui olulised tööd tehtud, sai pisidetailidele keskenduda. Näiteks vaatasin, et n-aastat tagasi alustatud padja võks nüüd pisimale mõeldes valmis teha. 

Nii see triibuline padi kui ka voodikate kuuluvad "lõngajääkide likvideerimise" projekti. Ma ei tea kuidas teil, aga mul lõppes see sellega, et pidin minema poodi ja lõnga hoopis juurde tooma. Nii palju siis likvideerimisest.

Voodikatte tegin algselt siiski tüdrukule (seesama n-aastat tagasi) ja nüüd katab poisi sängi.

Roosa jänes pole kah just äsja sündinud. Valmis veidi enne seda kolmikut plaaniga mujale kolida. Aga jäi siiski meile elama.

Kampsun

Kudusin pisimale kampsuni. Õigemini lõpetasin aasta tagasi alustatu. Alustasin mõned nädalad enne poja sündi, aga valmis ei saanudki. Poeg sündis, ilmad olid kuumad, varrastel olev poolik kampsun ka ilmselgelt liig suur vastsündinule. Ja sinna see jäigi.

Nüüd leidsin pooliku töö, võtsin kätte ja tegin ruttu valmis.

Ja nagu selgub, siis saab seda veel pikki aastaid rõõmsalt kanda. Ripskude venib lihtsalt koos lapsega kaasa. 

Kootud Dropsi mustri järgi. Lõngaks üks imeline alpaka, mille sain kunagi etsys Alpaca meadows prouaga vorst-vorsti vastu kaupa tehes. Kudusin 2 lõnga kokku.

Nööbiliistu, krae ja alumise serva heegeldasin külge. Ringselt ja kinnissimustega.

Poseerimisest ei pea 11-kuune veel väga lugu. Alustas nööpide närimisega ja lõpuks tahtis terve kampsuni nahka panna.

Kott, kes on Kass, kes on UFO, kes on ...

... isiklikult minu jaoks veel natuke miskit Hayao Miyazaki tegelastest ja Pet Shopi pesakonnast.

Kui alustada algusest, siis sai üks preili meil siin just äsja kuueseks. Ja tema sooviks oli saada sünnipäevaks üks ilus, suur ja värvilisest plastmassist asjandus. Ja selle ta ka sai :)

A lisaks tahtsin miskit ikka ise ka teha. (Ja mitte ainult mina - vanem õde käis ka mitu päeva otsiva moega ringi, et tahaks midagi sünnipäevalapsele teha, aga mida küll-mida küll. Leidis tema ja leidsin minagi, lõpuks.)

Alustuseks proovisin oma kolm päeva kampsunit heegeldada. Et alustan ringselt kraest jne. Alustasin korda neli ja nägin muudkui vaimusilmas lahedat lõpptulemust ja detaile... Aga ei miskit. Nõel jääb rooste, kui pidevalt ei harjuta. Ei sünni need asjad enam nii möödaminnes ja valutult, kui ennevanasti. Igal õhtul heegeldasin ning igal hommikul harutasin.

Siis hakkas kampsuniks juba aega nappima.
Teeme hoopis koti, eksole.
Sellega läks nüüd veidi paremini. Harutasin vaid kaks korda :)

Lõpptulemus erineb muidugi täielikult mu algnägemusest.
Aga hirmus armsaks sai see naljakas olend mulle küll tegemise käigus. Kui tähtpäev poleks nii kiirelt kätte jõudnud, siis oleks hea meelega veel ta kallal nokkinud ja helmeid lisanud.

Detailidest rääkides, siis:

* silmad tegin käsitöövildist.
Kui vanem tütar neid esimest korda nägi (ilma helmesteta versiooni), siis ristis need kohe UFO-silmadeks ja polnud "fuih"-idega eriti kitsi. Lisasin seejärel rea pisikesi ümmargusi helmeid silma ülaossa ja lillekese keskele.

* Nii kõhul kui seljal ilutseb suur tasku, mille nööbid on pärit veel mu vanaema nööbikarbist. Ja kunagi ehtisid need ka üht minu kampsunit (või isegi mitut). Igaljuhul olid need raudselt mu lemmiknööbid toona.

* Lilli heegeldasin suvaliselt, eri värvi ja suurusega, omamata selget sihti. Ja siis hakkasin neile kohta otsima.  Esmalt leidsid need tee taskule. Aga tunne polnud veel õige. Kolm lille kolisid taskust välja Kassi kaelapaelale. Lisandusid plastlilled ja klaashelmed. 

Tunne läks paremaks.

Üks suurem lill, mis oli algselt plaanitud Kassi lõua-alust kaunistama, kolis hoopis selja taha. Ja iga muudatusega muutus Kass vähem kassiks ja rohkem lihtsalt Elukaks.

Selles, kas kott ka tütrele meeldib, polnud ma teps mitte kindel. Apetiitsuse lisamiseks toppisin sünnipäevahommikul ta taskud ja kõhu komme täis :)

Ja õnneks võetigi loomake kohe omaks.
(Pildistamise hetkeks olid kommid juba otsus ja esitaskus hoopis pakk mängukaarte.)

Mis tehtud, mis teoksil

Noh, tõsiasi on see, et tehtud pole suurt midagi.
Ja teoksil pole ka kohe mitte midagi.

Mais:

* heegeldasin 1 prossi ja 2 soni
* tikkisin mitte pistetki
* küll aga küpsetasin kõvasti
* köhisin ise ja kuulasin teiste köhatusi
* leidsin, et aias käpa-labida-niidukiga sebimine on uus ujumine
* möönsin, et täitus 7 aastat blogimist (millest viimased 3 kvalifitseeruvad naljanumbriks)
* a kõige rohkem ikka vaatlesin, kuidas beebist on sirgunud väikemees

Sonid tegin käevõru-lõngade ülejäägist. Ega neid värve väga valida enam polndki. Ja see tegigi tegemise lahedaks. Värvikombinatsioonid pole päris tavapärased. 

Näiteks tüdruku mütsil on pealael oranzhi, erkrohelist ja tumesinist,  mis läheb sujuvalt üle roosaks ja hallikasroheliseks.

Aa, ühe eelmisel kevadel tehtud peapaela heegeldasin ka juhendi testimiseks uuesti.

Sobib kanda ka kaelaehtena:

Ja ongi kõik.