Õmblesin mõned lilled juukselõksude külge.



Lisaks üks etsy-abi-link:
etsymarketing.org

Ja järjekordne "naelapea pihta" postitus Jenalt. Puudutab ego-teemat.

Võrud

Käevõruvorstide heegeldamisest vigastet käsi tunneb end juba peaaegu hästi. Asi polnudki niivõrd peenes heegelnõelas kui pigem just kinnissilmustes. Pole neid iial armastanud, mulle meeldivad ikka sambad :)


Suur käevõrude tagavara tuleb kasuks ka sel juhul, kui miskit tarka justkui polegi öelda.


Paned neli pilti üles ja linnuke jälle kirjas :)

Ronel Jordaan

Beautiful felt work by Ronel Jordaan

Lõksud

Juukselõksud:




Teise kandi pealt - Jena Modish-blogist alustas hiljuti uue ettevõtmisega - abiks kõigile netis tegutsevatele loovisikutele :)
Turundus ja muud trikid, intervjuud oma ala meistritega, jms. Soovitan!

Seda ja teist

Olen kahel viimasel kuul kasutanud ainult 1,5mm või veelgi peenemat heegelnõela. Heegeldades peamiselt ülalolevaid 3-D lilli ja käevõruvorste. Võrusid sai tõesti palju ning vähehaaval leiavad nad tee lettidele.
Sellest peene nõela kasutamisest olen saanud endale külge "vanade heegeldajate tõve" - parem käsi on randmest nigel. Aga ma saan sellest üle :)



Muide, mu lemmik vabaheegeldaja Prudence Mapstone leidiski oma heegeldamisstiili tänu sellele va randmetõvele. Enne vabaheegeldust tegeles ta kudumisega. Rasked rõivad varrastel hakkasid aga aastatega käsi liigselt koormama. Sestap asuski ta ühes tükis valmistet rõivaste asemel tegema pisikestest vabaheegeldmotiividest kokku pandud esemeid.

Igal kevadel on International FreeForm Crochet Guild organiseerinud ühe koostegemise:
2006
2007
2008
Sel aastal on teemaks aasta-ajad.

Fragmendid mu 2007.a töödest: maa, tuli, vesi õhk:

Uus suund

Umbes-täpselt aasta eest alustasin ühe salli tegemist. Et selle inglise-keelne tegevusjuhis poodi üles panna. Jäi tookord poolikuks see asi.



Nüüd aga tundub õige aeg olevat.



Alustasin pisividinatest: peapael, laste mütsid, pross/juukselõks.
Juhendid on peaaegu valmis, vaja vaid teist kätepaari, kes klõpsiks mõned pildid erinevatest heegelvõtetest.



Different people have asked me for patterns in english for quite some time. And I have always postponed it.
Now the time has come. I'm starting out with few simple patterns for headband, kids' hats, brooches and hair clips.
Instructions are almost written, just need an extra pair of hands to take some clarifing pics of crocheting process.
So hold on and check back soon. Will let you all know about it when I'm done.

Metall ja puuvill

Vahelduseks paar pilti. Kaelakeed.

...

Kommentaarid on nii innustavad :)
Võtame need siis taas ette:

* "aga see postitus meenutab mulle mu teist muret, mis mind etsy poodi katsetades tabas. ma ei suuda kuigi palju saranseid asju meisterdada, tahaks muudkui uusi ideid katsetada ja proovida. ja nii ei kujune tõesti välja seda oma imagot ja stiili ja brändi ja kõike seda. tulemuseks on kaootiline kogum asju."
* "Kuigi mul on ka see häda, et uued asjad kipuvad huvitavamad olema, aga kogu aeg miskit katsetades pole tehnika nii hea, et kõlbaks müüa"

Selle poepidamisega on ju nii, et seda võib pidada nö ratsionaalselt, võttes eesmärgiks võimalikult suure läbimüügi võimalikult väikese (aja)kuluga.

A võib ju ka alustada "lihtsalt niisama" ja vaadata-katsetada-pidevalt areneda nö kulgeda loomulikku rada pidi ning eks siis paista, kuhu asjad välja viivad. See on see viis, kuidas ma seni olen oma poodi pidanud. Nüüd, alles aasta ja veerand hiljem, olen valmis "ratsionaliseerimisega" tegelema. Varem olin küll paljudest nõuannetest-nippidest teadlik, kuid järelikult polnud aeg veel õige nende rakendamiseks. Sest see äratundmine peab tulema sügavalt "seest", lihtsalt loetu ja teiste kogemus pole paraku piisav :)
Tahtsin samuti "hullata ja mängida" st katsetada kõiksugu erinevaid tehnikaid ja seda kõike ka poodi üles panna. Nüüd keskendun vaid heegeldamisele. Ja soovin sealgi ringi koomale tõmmata, luua pigem erinevaid kollektsioone kui lihtsalt üksikesemeid.

Samas, kui valik on kirju (erinevad materjalid, tehnikad), siis annab ikkagi fotodega mängida. Nt stiililt sarnaseid asju pildistada ühesuguse taustaga, sama nurga alt. Teisi siis teise taustaga, et vaatajal silm haaraks erisust, samas asi poleks liig kirju...
Noh, püüdsin leida mõne näite:
Karlita teeb nii tema firmamärgiks kujunenud vildisalle, kuid poetab sekka ka tekstiilist jm ehteid.
Littleput - üks vanadest kaladest, kes müüb mitmeid erinevaid tooteid
erinevad ehted polümeersavist, kuid ühtne fotografeerimisstiil - Jibby and Juna

Veel paar poodi, mille fotod mulle väga meeldivad:
larimeloom
marie fly fly

Nonii. Neil, kel poodi veel pole, on nüüd paras aeg nimele mõtlema hakata :)
Ise arvasin omal aal, et olles juba mõnda aega netis (nt flickris ja vabaheegeldajate seltskonnas) MarianneS nime all olnd, et panen siis selle. Oli võetud, keegi ostja, mitte müüja. Vaimuvaesuses vaeveldes, panin "by" ette ja tegin ära. Natuke nigel nimi, sest see "by" kipub mitmes kohas topelt tulema: made by byMarianneS.
Mis tehtud, see tehtud, a te olge targemad :)
Ma, muide, reserveerisin endale ühe mõttevälgatuse ajel ühe teise nime ka ära, mõne kuu eest, ja sellega olen küll väga rahul: salme.etsy.com
Lühike, meeldejääv, rahvuslik ja samas rahvusvaheline :)
Eriti kui saaks Salma Hayeki moodi modelli, tekiks inimestel kohe seos, hehee.

Ja siin üks samm-sammult juhend etsy-poe loomiseks. Kõigile bürokraatiapelglikele :)

Järgmise korrani!

Hi there!
If you've found you shop listed above, it's because i truly love your work :)
I'm running series of blogposts (only in estonian) about keeping an etsy-shop and am pointing my readers towards some of my fave stores.

...

Raskevõitu on mõtteid koondada - päeval on keeruline segamatult süveneda, a öösiti on jälle uni :)
Sellegipoolest tuleb kuskilt alustada, nt neist kommentaaridest.

* "Minul näiteks on selline hirm, mis siis saab kui häid ideid ei voola enam varrukast või on lihtsalt selline tunne et ei taha midagi teha.
Omaette teema on ka turule pääsemine."

See, et häid ideid ei voola enam varrukast, on tegelikult poepidamise juures isegi plussiks. On hea, kui poe üldmulje pole ülemäära kirju. Hästi läheb neil, kes on leidnud nö ühe toote (või kitsa tehnika) ja mängivad selle piires.
Mõned näited:
Tinctory
Sofia Masri
Kreativlink

Turule pääsemise nimel tuleb tõesti veidi tööd teha. Täpselt nii kui Marre oma kommentaaris kribas: "luua võrgustikku, tegeleda turundusega - ennast näidata, käia kommenteerida teisi, blogida huvitavalt ja inglise(!) keeles. et inimesed su üles leiaks. "
Samas ei pea end ribadeks rabelema püüdes ilmtingimata kõiki neid võimalusi kasutada. Soovitan siiski leida enda jaoks sobivaim lahendus. Nt kui blogimine inglise keeles on raske ja ebameeldiv, ära alusta sellega. Pole mõtet.
Liigne "punnitamine" võib nö rajalt kõrvale viia, kõiksugu "turundustegevus" röövib aja "loominguliselt" tegevuselt :)

Oma poe statistikat vaadates võin ühe kanalina soovitada twitterit. Tegemist nö ühe-lause-blogiga. Kirjuta, mis tahad. Sekka võib poetada linke oma uutele toodetele. Ja ka teistele põnevatele leidudele, et mitte liig üheülbalisena tunduda. Reageerida teiste ütlustele. Ühesõnaga suhelda.
Miks ma seda soovitan, on see, et vaatamata mu nädalatepikkusele vaikimisele, tuleb sealtkaudu poodi pidevalt liiklust. Oluliselt enam kui siit blogist või mu facebooki lehelt. Kuigi ka facebookis on oluliselt enam võimalusi, kui ma kasutan. St et ma ei kasuta pea midagi :)

* "Aja ja piisava koguse asjade puudus on takistanud, ehkki mõttega olen mänginud küll. Lisaks kartus, et äkki ei lähegi ükski asi müügiks, see mõjuks eneseusule halvasti, ja kui oled ressursse kulutanud, tahaks pisukestki summat ka tagasi saada, aga kas see õnnestuks?"

Aeg on tegelikult puhtalt planeerimise küsimus. Ja seda ütlen ma kui teoreetik. Sest praktikas lipsab ka üle minu huulte see "aega pole, appi, ma ei jõua mitte midagi teha" oluliselt sagedamini kui tahaks :)
Ja paljud asjad on kättevõtmise asi. Tuleb lihtsalt otsast alustada. Ja asi hakkab ise edasi veerema. Oluliselt lihtsamalt, kui me oma peakestes oleme ette mõelnud. Vähemat mul on küll nii :)

Kartusest ja selle mõjust eneseusule.
Siin tuleb küll kohe alguses need kaks asja üksteisest eraldada. Pood on üks asi ja "mina" hoopis teine. Kui pood pole edukas, siis tuleneb see pigem sellest, et "õiged" ja sama "maitsemeelga" inimesed pole sellest lihtsalt teadlikult. Ehk seesama "turunduseprobleem". Ja sellel ei tohiks olla miskit pistmist enesehinnanguga. See oli taas teooria :)
Praktikas on nii, et muidugi see mõjutab. Aga siin on taaskord võimalus enesearenguks. Selle asemel, et kehvadel aegadel norutama jääda, tuleb otsida uusi, veel kasutamata võimalusi. Ja tegutseda vastavalt. Lugeda teiste kogemusi (internet on etsyt puudutavat infi pungil täis, alustada võib kasvõi etsy enda bloogis avaldet nippidest), kohendada need enda vajadustele ja lasta käia. Kaotada pole ju midagi.

Tegelikult ma vaatangi kogu seda poepidamisvärki kui pidevat enesearendamist. Tänu sellele soetasin aasta eest enesele isikliku fotoaparaadi. Kindlasti on arenenud mu "toote" isuäratavamaks muutmise oskus. Jne jne.
Aga arenguruumi on veel tohutult.
Kindlasti ei tohi minu poodi eeskujuks võtta, aga võib õppida mu vigadest :)

Lõppu mõned "eeskujulikud poed":

Jen Maestre - pliiatsikunst
Star of the East - ehted
Alyssa Ettinger - keraamika
BlockPartyPress - polümeersavi
Art and Ghosts

Hi there!
If you've found you shop listed above, it's because i truly love your work :)
I'm running a series of blogposts (only in estonian) about keeping an etsy-shop and am pointing my readers towards some of my fave stores.

Inspiratsioon

Õndsad öised hetked kuuma minttu-kakao, heegelnõela ja bighugelabs'iga.

...

Tänud tagasiside eest!
Umbes nii ma arvasingi, et takistuseks võivad olla enesekindluse puudumine, võõrkeele pelgus, aeg ja pealehakkamine. Ja ükski neist pole ületamatu raskus :)

Rees soovis kuulda "minu lugu". Olgu. Ja ma alustan hirmus kaugelt.

Alguses olin ma ujuja, "lootustandev noorsportlane". Tegelikult vaid treeneri "käsku" täitev ja nullilähedase enesekindlusega teismeline. Sinna teadliku suhtumise ja eneseusu taha asi jäigi. 17 aastaselt sai äkki kõrini ja ma tegin spordiga päevapealt lõpparve. Punkt.

Nii aastake hiljem sattusin modellindusse. Noh, selle 5 aasta jooksul oli igasuguseid aegu. Aga jälle, eneseusku ei saa teeselda. Ja see kumab välja. Fake it till you make it töötab siiski vaid lühikeses plaanis. Niiet Carmen Kassi must ei saanud :)
A nö elukooli kogesin küll. Vabanesin mind kammitsenud "korralikkusest" ja liigsest tagasihoidlikkusest :)

Edasi järgnesid "koduperenaise"-aastad. Ja pole midagi öelda - lapsed panevad asjad paika. Pidepunktid. Väärtushinnangud. Jne-jne. Selle aja jooksul ma taasavastasin käsitöö. Tagasi vaadates toimus kõik ikka hirrrmus aeglaselt :)
Alul olid linikud. (kusjuures vahepeal on paar aastat lünka, mis ma siis küll tegin?)
Mingi aeg avastasin vabaheegelduse ja see oli tõeline heureka! moment. Mäletan, et istusin pooled ööd arvuti taga ja lugesin nende yahoo!-listi arhiive :)
Kusjuures ma ei heegeldanudki midagi selles tehnikas, aga see avaldas tohutut mõju mu mõttemaailmale.

(Marre mainis kommentaarides, et võiksin mõelda koolitustele. Ja ma olengi mõelnud, a äriajamise koolituse asemel just "vabaheegelduse vabastava mõju" kursusele. Sest ma usun, et see uudne suhtumine ja avastamisõõm kandub üle ka tavaellu).

Nii. Edasi tulid bikiinid ja suvised topikesed. Ja kuskil sel aal hakkasin ka blogima ja flickrisse pilte riputama. Aasta oli siis 2005. Ja hakkas saabuma positiivne tagasiside. Nii vajalik inimloomale.

Novot. Ja niimoodi samm-sammult on mu eneseusaldus ja -kindlus kasvanud. Hästi aeglaselt ja loomulikku rada pidi.

Ja kribades niimoodi mingi miljon tähemärki, suutsin ma Reesi küsimusele ikkagi vastamata jätta.
A ma annan ausõna, et ei jää enam talveunne ja jõuan ka poeloomise ja muuni :)

Lõppu üks teemaga kergelt haakuv Peep Laja postitus.
Ma pole senise elu jooksul kordagi eesmärke seadnud. Ja kõiki viimase aja "suuri ideid" olen pidevalt edasi lükanud vabandades end välja pisikeste lastega. Väga mugav.
Aga nüüd ma võtan küll kaustiku ja pliiatsi...
Või hoopis klantspildid ja käärid, nagu Christine Kane oma toredas bloogis õpetab.
Või mõlemad.

PS - mind üldiselt häirib mõiste "edukas olemine". A see tuleb sellest, et ma oma rikutud peas samastan automaatselt edukuse materiaalsete väärtustega. Kui mõttemalli pisut muuta, siis võib ju edukust mõõta hoopis muudmoodi.
Ma oleks nt enda silmis kohutavalt edukas, kui ma suudaks pidevalt elurõõmus ja optimistlik olla. Tunda rõõmu pisikestest asjadest. Kogu aeg.

Netiturundus

Nonii, noored, olen talveunest üles äratet. Kohe täitsa virge :)
Ja tulistan otse:

ons teie hulgas neid, kes armastavad kohutavalt käsitööd teha? Ja on mõlgutanud mõtteid oma loomingu müügist? Internetis. Nt etsys. Kuid ühel või teisel põhjusel pole seda (veel) ette võtnud? On, onju.
Mis teid tagasi on hoidnud?

Ma siiralt tahan teie mõtteid teada. Sest vastused ju tegelikult vedelevad maas, et mitte öelda siinsamas interentis :)
Ja konkreetse huvi korral võin ma neile ju viitama hakata. Ja omi kogemusi jagada.

Guugeldades "etsy"-t .ee saitides (väga vähe sisulisi tulemusi) sattusin Peep Laja Internetimarketing.ee lehele.
Soovitan tutvuda. Sulaselges eesti keeles ja entusiastlikult kirjutet.
Ning siin on Peebu ligi 3 aastat tagasi kirjutet: this I believe. Väga innustav.
Ja see ju ongi suuresti see, mida me vajame - innustust :)

Shayna Leib

Mind blowing and absolutely gorgeous work of glass artist Shayna Leib.
Inspiring too. While looking at thumbnails the images of similar felt-work started to rush through my mind. Fab!

found on DAM

Like a Fern

Need keed valmisid juba kuu-poolteist tagasi inspireerituna ühest etsys nähtud kaelakeest. Too oli metallist.
Mul puuvillased, kergelt värvitud ja lakitud.

Pods or sea urchins?

Here's the story:
immediately after seeing this post on DAM I just had to grab a hook and start crocheting away. Work of some of the most ingenious polymer clay artists' has always inspired me. Here's for example one try from last year and I've had something else on my mind for looong time also.




First I was thinking pods as in Dustin's work. Crocheted pods with some freshwater pearls...
But last night while listing things to etsy, I had them laying around in front of me (as well as some jewelry findings) and my hands almost automatically created this "hidden tresure" ring.



Or maybe not hidden after all?



Due to flexibility of crochet it's wearable both ways.
Well, everything is still very raw, but I'm rather excited about it. And ready to do some supply shopping :)