11. aprill

Tütrel on vaja ühe esinemise jaoks teksavesti.
No läksime siis selle koguka "äkki-kunagi-läheb-vaja" teksade koti kallale ja leidsimegi  enam-vähem sobiva teksasärgi.

Varrukad maha ja taskud küljest.

Ja ootab nüüd nädalavahetust, mil saab küljeõmblused kitsamaks võtta ja üleüldse tuunima hakata.

Aga...

Esiteks tekitasid juba ainuüksi särgilt eemaldet taskuklapid sellise tunde, et neist saab ju midagi teha! Mõne kaelakee näiteks. Too idee vajab veel veidi settimist.

Siis aga sündis täiesti iseenesest, üldse ilma igasuguse vaagimise ja kaalumiseta, vaid sik-sak-kääride, paari pärlikübara ja veidi-üle-meetrise keti abil selline tegelane:

Kuna mul siin hetkel ühtegi vaba kaela ega rinnaesist pole, siis laenasin lampe ja naelu.

Keed saab kanda nii ja naa ja tegelikult ka kolmandat moodi, kui ma vaid ühe õiget värvi T-kinnise leiaksin. See kolmas mood jätaks ketid kukla taha ja tooks kõik teksalehed ees kobaras kokku.

Ja üldse. Need võimalused!

Teksa ja (heegel)pits. 

Nööbid, pärlid, litrid.

Tekstiilivärvid.

Valgendi. Eriti just valgendi. Valgendiga markerit tahaks nüüd ja kohe.