4. aprill

Viimase paari päeva tegemised.

Tulemas üks sünnipäev ja teoks sai ammu kummitanud mõte - kobar-kaelakee.

(Ema ütles eile, et olin talle midagi analoogset juba mitme aasta eest teinud. 

Ehh, mälu. No õnneks see uus kee pole emale mõeldud).

Tänu ümberkorraldustele käsitöötoas sattusid üksteise järel silma alla vidinad, mis aastate jooksul hoolikalt erinevatesse karpidesse peidetud ning silma alt ära pandud olid. 

Nii tulid välja ühed suured polümersavist helmed, mis tehtud koos kõigi lastega juba hea mõne aja eest. Kui emal oli ümmargune tähtpäev ja tegime talle sellise kee, kus kõigi lapselaste käsi mängus oli. Eriti agarad olid lapsed pastamasinat keerutama. Ja sellisel juhul ei saa ju piirduda vaid viie või kümne või isegi mitte kahekümne helmega.

Tookord valmistet helmeid jätkus ikka päris-päris mitmesse keesse. Kõik läksid kingitusteks erinevatele daamidele. Mäletan, et sisuks oli Sculpey Ultralight ja peal Fimost muster, mistap helmed olid suured, kuid väga kerged.

Neid on siiani veel alles. Ning mitte vähe.

Paar paberist teht helmest ilmus samuti lagedale.

Ja loomulikult lisasin heegeldet mumme. Need tegin nüüd. 

Ja veel näpuotsaga türkiisi. Ja pärleid. Ja klaashelmeid.

Vaimusilmas oli asi muidugi imeilus, aga esimese päeva õhtuks valminud keed polnud need, polnud need...

Algul panin liig palju asju. Siis võtsin jälle ära. Ja jäi liig vähe...

Inetud just polnud, aga ilmselgelt "kõhnavõitu".

Vaatamata sellele, et esmane nägemus keest oli türkiisi- ja pruunikarva, siis järgmisel hommikul hiilisid ligi ka hall ja õrnroosa. 

Ja asi hakkas edenema.

Selle käsitööga on nigut spordiga. Peab ikka korralikult soojaks tegema enne sooritust.

Sinistele heegeldasin kummalegi ühe mummu juurde. Ja meeldib juba paremini.

see läikiv pruun on paberist

Kolmandal hommikul sündis veel hoopis omamoodi kee, aga selelst juba homme.