Läinud laupäeval toimus Kolga Karap, kus kõige muu vahva sekka ja kõrvale sai ka villa veeretada.
Juhendasime Leina Neimaga vabas õhus viltimise töötuba.
Tore ja meeleolukas oli.
Pakkinud villad-seebid nii üheksa paiku õhtul kokku, ei kiirustanud me sugugi kohe koju kotile, vaid rokkisime rumba ja samba ja L'dorado saatel varajaste hommikutundideni. Nagu korralikele käsitöölistele kombeks, hehee.
Pilte üritusest võib vaadata Argo nagi-galeriist.
(kiire kõrvalepõige spordiajalukku - Argo oli see noormees, kelle nimi kattis nii umbes poole Tööjõureservide ujula fuajees paiknevast rekordite edetabelist, ja meie, 8-aastased uhiuued klubi kasvandikud uurisime toona imetlusega neid tippaegu :))
Kord juba viltimise-tsüklisse sattununa alustasin uut nädalat vanade vilditükkide ning kangaste-helmeste kokkusobitamisega.
Katsetasin ka täiesti uute vildiehetega, a need on esialgu alles testimise faasis. Mulle kohutavalt meeldivad, kuid tuleb veel veidi oodata.
See viimane pross on armas õrnroosa ja õhuline, aga kordamisele ei lähe. Tahaks mingi sarnase seeria küll tekitada, kuid organza asemel võiks miski muu materjal olla...
