Puder ja kapsad

Tadaa, on au esitleda oma villasevõitu putru ja kapsast :)

Olin juba leppinud olukorraga, et luuser on luuser ja jääb ka viimane Craftwergi kotiteo teema minu poolt teostamata. No polnud ühtki väärt ideed...
Aga üks telefonikõne Leinalt päris-päris viimasel minutil (ehk siis päeval) ja südametunnistus sai äratet. Kraapisin välja oma põhjatust poolikute-tööde ja proovilappide kastist erinevaid vilditükke. Leidsin muudest varudest värvitoonilt sobivaid heegelmotiive, lõnga, helmeid, paelu ja muud pudi-padi.

Jõllitasin kogu kupatust minutit mõni ja asusin tegutsema. Ilma erilise ideeta. Mõeldes vaid pudrule ja kapsale. Elik oma eri aja jooksul ja eri tehnikates valminud jubinate söödavale kokkukuhjamisele :)

Töö käigus küpses plaan poetada sellele viimsel minutil valminud viimase-teema-kotile tibatillukesi vihjeid kõigile mu varasematele "Raamist väljas" sarjas ilmunud kottidele:

* Vitimismasinal valminud preili on pärit samast ajast, kui "Sügissonaadi" näitsik.

* Kübarake neiu otsmikul on sarnaselt "Femme fatale'ile" pitsiline ja kõvaks tärgeldet.

* Looklev heegeltoru ning paar organzaõit meenutavad "Valge varjundeid".

* Vildililled vihjavad kaktuse õitele teemast "Elu on lill on lill on lill".

* Heegeldet õis viitab "Aqua" ja paar sämppisterida "Murumängu" teemas valminule.

Neiu alul üsna aukus olnud nägu sai mingikorra Pebeo tekstiilivärvidega. Ka juustele lisasin värvidega veidi sära.
(Ideaalis oleksin küll parema meelega neiule sämppistes ripsmed tikkinud ning mujalgi värvi asemel helmeid kasutanaud, aga mis siin ikka tahta kui inime alles 25-l tunni töö kallale asub...)

Nonii.
Tagakülje keskosaks kasutasin üht varasel salliperioodil valminud salli.

Ülaäär sai traditsiooniliselt üleheegeldet. Samuti on sangad valminud juba tuttavatest heegeltorudest.

Sees kahest kangast kombineeritud vooder, kinniseks taaskord atlasspael.

Mõõtudeks umbes-täpselt 27 x 30 cm.

Puder ja kapsad

"Raamist väljas" kotiteo viimane etapp on täies hoos. Teemaks seekord "Puder ja kapsad".

Olen ise küll kahest viimasest teemast häbiväärsel kombel viilinud, kuid seekord tahan kindlasti kaasa lüüa. Ideid veel pole. Aga aega õnneks natuke on. Kuni 5. aprillini.

Siia mosaiiki kogusin kokku oma seni tehtud kottide detailid. Et iseend ja ehk veel kedagi teist innustada :)

Sellest nupukesest leiate aga otseviited kõigi osalejate varasemate tööde man.

Murumängud

Lubage esitleda "Raamist väljas" ürituse viienda vooru teist tegelast - tillukest murumängu.


Kuna sel korral oli meil erandkorras välja hõigatud 2 teemat, siis juhtuski, et tegin mõlemad. "Aqua" oli küll esimene valik, aga loomelainel hõljudes valmis nii muuseas ka murumäng. Roheline loomulikult :)

Kuid mitte ainult. Murus on ju asju. Erivärvilisi. Erikujulisi.


Kott on heegeldet Novita Puro lõngast. Töö käigus puistasin vaba käega reljeefseid nupukesi siia-sinna. Seejärel vanutasin koti veidi tihedamaks.

Laotasin sämppistet paremale ja vaskule.
Tikkin helmeid.


Sees on must pitsvooder. Vabalt võib mõelda, et see sümboliseerib musta mulda.
Ma ei mõelnud :)

Suuruselt enam-vähem täpselt aqua mõõtu st pisike.



Siinkohal tasub taas meenutamist, et "Raamist väljas" kotitegu ootab kaasalööjaid, nii vanu kalu kui ka uusi liitujaid.

Käesolev teema läheb lukku alles 5. oktoobril.

Aqua

"Raamist väljas" kotiteo viies voor pidi lõppema täna südaööl. Tulenevalt käsitöö tegemist mittesoosinud (aga muidu ülimõnusast) kuumast suvest, kibekiirest kooliaasta algusest ja muust säärasest, otsustas Craftwergi vastutulelik kollektiiv usinatele kotimeistritele veidi aega kinkida. Mistap uus ja seekord lõplik tähtaeg on 5.oktoober! Aga lugege lähemalt siit.

Kolm päeva tagasi polnud mul säärasest ajapikendusest veel õrna aimugi. Ja hea oligi. See sundis end kokku võtma ning üle pika-pika aja taas loomingulisele lainele sättima.

Millegi uue katsetamiseks ega sügavamõttelisteks lahendusteks mul jaksu (ja aega) polnud. Kasutusele tulid kõik vanad läbiproovitud vormid ja tehnikad ning esimene asi, mis seostus "aquaga". See oli värv (kusjuures koti värv päriselus on midagi piltidel esindatu vahepealset, mitte nii hallikas ega ka mitte nii kärts).

Ja veealune maailm.
Selline naivistlik ja lihtsustatud versioon :)


Lainetavad moodustised on servadest PVA liimiga tugevdatud, samuti ka heegeldet korallide otsad. Mereelu keskel on näpuotsaga päris-koralle ja paar mageveepärli. Klaashelmeid.

Kott on tilluke. Mobla, tengelpunga jms pudi-padi jaoks paras. Oluliselt pisem kui mu eelmised "Raamist väljunud".


A egas ma siis vaid Aquaga piirdunud - seekord oli ju teemasid suisa 2 ning paralleelselt vee-eluga valmis ka pisike Murumäng.

Sellest aga juba homme-ülehomme.


Seniks imetletagu, palun, neid väheseid, kuid ülikauneid taieseid, mis algtähtajaks Craftgwergi galeriisse laekunud on.

Imetletagu ning ammmutatagu inspiratsiooni ning seejärel suundutagu tegudele, et 5. oktoobriks oleks galerii veelgi uhkem :))

Elu on lill on lill on lill

Kaarel kõnnib,
kaenlas kaktus.
Koolimajas algab aktus.
Kas ka sina meeles pead,
oma õpetajat head?

Ilmar Trull

Alustuseks olgu öeldud, et õpetajatega pole mu "lillelisel elul" midagi pistmist :)
Sügav ja siiras kummardus kõigile selle raske ameti pidajatele.
Lihtsalt too Trulli luuletus kargas mingil hetkel meelde ja tekitas järgnevad seosed: kaktus - lill - elu on lill - mu kott saab olema kaktus.

Plaanisin koti viltida, kuid rohelise villa asemel jäi pihku hoopis mitu rulli heiet. Niisiis heegeldasin suuuure arbuusi. Kinnissilmuste ja sammastest nuppudega. Hiidarbuus tiirles korda kaks pesumasinas ja kahanes pisemat sorti meloniks. Seejärel lõikasin melonile kotisuu. Heegeldasin sinna mitu rida kinnissilmuseid ja pöörasin ääre tagasi. Jäi päris tore too suu.

Mõned read helmepulki sai ka külge tikitud.



Ja siis tuli paus. Pikk.
Kuu oli kudend räime tähtkujus ja kõik need muud rõõmud sinna otsa.

Olin juba loobunud mõttest tähtaegselt kaktusega ühele poole saada.

Kuni 4.nda juunini, mil piilusin korraks Craftwergi galeriisse ning Ingridi, Monika ja Irina (teised viimase-minuti-kotid olid veel saabumata) kottide nägemine puhus mulle eluvaimu sisse ja nii ma siis hakkasin usinalt peale laste unejutu lugemist lilli viltima.



Ja helmeid tikkima.
Meeles mõlkumas, et kui tervet ei jõua, siis tee pool.
Tegingi - ülemine osa kaktusest jäi "okastamata".
Samuti kasutasin voodri paigaldamisel, kinnise nuputamisel ning sangade tegemisel kõikse lihtsamaid lahendusi.



See kinnis on oma lihtsuses ja teostuse kiiruses suisa geniaalne mu arust :)
Lõikasin ühe õiges kohas paikneva nupu maha, selle asemele jäi paraja suurusega auk, millest sündis nö nööpauk. Mahalõigat nupukese aga tikkisin tihedalt helmeid täis, nimetasin ta nööbiks ja õmblesin koti siseküljele.




Suurus?
Väga tilluke see kaktus just pole. Kõrgust ligi 30 cm, lillede läbimõõt 10-15 cm. Asju mahub omajagu sisse.



Lõppkokkuvõttes olen väga rõõmus, et õigel ajal õigesse kohta pilgu heitsin, teiste töödest innustust leidsin ning oma kaktuse siiski valmis tegin.

Suured tänud kõigile, kes seekord osalesid ja uus teema on (õigemini küll teemad) juba ootamas. Kutsume kõiki kaasa mõtlema ja osalema!

Valge varjundid

Alustades päris-päris algusest, siis oli mul selge, et selles kotis hakkavad mängima erinevad tekstuurid, materjalid, pinnad. Peale femme valmimist oli hirmus hoog sees ning olin kohe hakkamas uut kotti tegema, nimelt selle põhja viltima. Kus siis oleks villakihtide vahele-peale puistatud erinevaid kangaid, lambalokke, pitse jne.
A näe, läks nagu ikka. Kui härjal sarvist ei haara jääb asi lohisema.

Lohiseski seni kuni Tsirkusemoor oma sõnulkirjeldamatu shedöövriga lagedale ilmus. See mõjus äratavalt. Viltida enam olmelis-remondilistel põhjustel ei kannatanud. Otsustasin läbi vaadata kõik oma "valged" varud ja neist miskit kokku seada.

Sobivat vildijuppi koti põhjaks polnd, kuid see eest leidsin ühe aastate eest TAST-i tarvis valmisheegeldet ja vanutet kotitooriku. Kuju ei meeldinud. Üks-kaks-kolm ja ümberpöörd - lõikasin põhja alt koti lahti ja heegeldasin üle, sellest moodustus uus kotisuu. Alla heegeldasin tugeva ja ovaalse põhja.


Seejärel õmblesin kotile Kadi Veevi-lõngaga looklevaid laineid. Plaan oli nende vahed erinevate materjalidega täita. No et üks riba oleks nööbine ja teine kangane ja kolmas...
A plaan muutus.


Alustasin nonde "kraatritega" - vanast kardinast valmistet jo-jod ehk suffolk puffs.
Seejärel hakkasin igale poole-vahele-peale-kõrvale-alla-üles toppima laual vedelevaid valgeid varjundeid. (näete siis, mis mul kõik käsitöölaual vedeleb, elagu krooniline korralagedus :))
Olgu need siis erinevad kangajupikesed, teist sorti jo-jod, nööbid, helmed, pitsiribad, organzast õied...

Tõtt öelda polnud ma just eriti kirglikult asja juures. Mõte uitas mujal pidevalt. Ja kolmveerand selle koti tegemisele kulunud ajast ei olnud just 100% kindlust, kas tast üldse asja saab...
"Üldse asja saab" võrdub mu arusaamise järgi sellega, et ma pean tehtuga täiesti-täiesti rahul olema. Ei ole nii nagu kallis kaasa pooleli olevat kotti ja mu viginat kuuldes poetas, et "täitsa koti moodi ju".

"Täitsa koti moodi" ei rahulda.
See äratundmine, et kõik on valmis ja õige ja hea, tuleb alles siis kui kõik ongi valmis ja õige ja hea. Minu sisemise standardi järgi mitte kellegi teise.

Siinkohal sobib viidata ka Kersti kotile, mis kahjuks küll ei jõudnud "tähtaegselt" valmis, aga tajusin äratundmist selles "ülejalategemisest" loobumisest...


Kasutan ära kevadvihmaga pealesadanud grafomaaniahoogu ja seletan veel veidi lahti oma käsitöölist taktikat. Reeglina on sündivast asjast ähmane või vähem ähmane pilt silme ees. Mõnikord pole sedagi. Visandeid, joonlauaga mõõtmist jms ei kunagi.

Pmst tugineb asi aint usaldusele. Ma hakkan intuitiivselt tegema ja kogu aeg usaldan oma tehtavat asja. Et inetust pardipojast sirgub ükskord ilus luik. Novot, niiikaua teengi kuni luik valmis :)
Ja usaldust ei tohi kaotada asja vastu.

Seekord korraks isegi kadus.

Aga mida kauem ma ta kallal nokkisin (kõrvale mängimas ööülikoolist Moor, Ehin, Allik, Aarma jt), seda lootusrikkamaks asi muutus.


Sangaks punusin Veevist patsi.
Kinniseks tahtsin kindlasti lukku, aga ei leidnud.
Tegin siis "ajutiseks" lahenduseks pitsist seotavad paelad. Teame-teame neid ajutisi...


Näe, põhja poolt piiludes näeb asi selline välja:


Ja paremalt poolt:


Ja mitte nii paremalt poolt:


Suuruseks ligikaudu 25 x 35 cm.
Mahutab küll.

Vaadake kindlasti kõiki teisi Valgeid varjundeid craftwergi galeriis!
Ja miks mitte ajas tagasi minna ning hellitada silma nii Saatuslike naiste kui Sügissonaatidega.

Ja järgneva kahe kuu jooksul on Elu on lill on lill on lill.

Ootame avali süli kõiki osalema :)

Elu on lill on lill on lill

Craftwergi kotiteo uus teema sai just välja kuulutet :)

Oh-la-la!

No minge veenduge ise: hullult vaimustav ja inspireeriv!
Aplaus ja kestvad ovatsioonid, kulla Tsirkusemoor!

Ja kõik ülejäänud - tegudeleeeee :)

Femme Fatale

Alustan algusest.

Päev või paar peale teema avalikustamist ilmutas mulle end heegeldet king. Must, pitsiline, PVA-ga kõvendatud, lisandiks litrid jms. King kotiks.

A kui saabus jaanuar ning mul polnud sugugi tahtmist minna linna sekkaritesse jahtima mõnd suuruses 35-36 stilettot ja olin jõudnud arusaamisele, et ilma päriskingata ma seda shedöövrit valmis ei saaks, läksin teist rada.

Mõtlesin, et kui naisekinga ei tule, siis heegeldan endale päris naise käekotiks. Hakkasin otsast pihta, ise samal ajal veidi murelikult arutlemas voodri ja kotisuu lahenduste üle...

Kolmas ja lõplik variant sündis hetkelise välgatusena ja valmis täiesti valutult.

Noh, mis see on? :P

OK, läheneme ülalt:

Ning altpoolt

Vihjasin juba, et tegemist pole hirmtõsise ettevõtmisega seekord :)

Saatuslikule naisele tuleb läheneda hellalt, targalt ja kainelt(!?).

Vastasel juhul võib alul nii uhkelt ja sirgelt seisnu...

... end õhtu edenedes leida hoopis nii:

Uus nädal...

... on alanud suurepäraselt.
Te vaid vaadake Femme Fatale'i galeriid! Üleöö on see täienenud vaimustavate eksemplaridega.
Aplaus ja siiras tänu kõigile osalejatele. Leinale ka, kes vapralt pilte vastu võtab ja üles laeb.
5.nda veebruarini, mil kell kukub, on veel mõned head päevad aega. Kes pole veel alustanud, siis miks mitte innustuda laekunud ridikülidest ja samuti osaleda? Osavõtu reeglid leiab siit ning me tõesti ootame kõigi töid.
Isegi kui sattusid poolkogemata sellele postitusele nt guugli otsinguga ja pole varem meie ettevõtmisest miskit kuulnud, siis oled väga-väga teretulnud võtma veidi aega ja pühendama järgmised päevad/õhtud/öötunnid Femme Fatale'i loomisele :))

Seda ka, et kui kampsuni kerest sai kaelus, siis varrukatest sündisid ...?

Piilub

Mu Femme Fatale.
Peaaegu juba.

Craftwergis on uusi töid näha. Igaljuhul puna-must kombinatsioon näib selle teema puhul pop olevat.
Ise tahtsin esiti vaid musta teha, kuid koheselt haaras mind "musta-pildistamise-õud" ja lootsin et ehk punasega koos on lihtsam, ha.

Mis uudist

* Leina Neima hiidpikast blogirullist jäi täna hommikul silma Käsitööriik.
Vahva ettevõtmine, kes saab, võtku ise osa või levitagu sõna!

* Laupäeval kribasin väikese meeldetuletuse Craftwergi päevikusse.
Ise võin ausalt tunnistada, et saatusliku naisega on alustatud. Küll hoopis teistmoodi kui see idee, mis terve detsembri mu peas keerles, aga no mis seal ikka. Glamuuri, sulgede ja litrisära asemel lähenen daamile hoopis kerge huumoriga.

Kotiteo uus teema

Eile oli meil Craftwergi "juhatuse koosolek", kus otsustati ka kotiteo uus teema detsembriks-jaanuariks.
Juba varem olime märksõnadeks pannud udupeen, shikk ja sharmant, suled ja litrid, pitsid ja tüll, glamuur ja diskursus, (lehvitused Triibikule :)) jne jne. Mõeldes ühtlasi vana-aasta pidustustele ja peenetele ballidele.
A teema sõnastamisel närisime veidi nukralt pastakaid, kuni ta tuli.
See..

FEMME FATALE

Täpselt nii nagu Leina siia kirjutas (siis ta enam pastakat ei närinud nagu lugeda on :))

No vot! Ka tänane mosaiik on täis saatuslikke naisi.

Seda ka veel, et Sügissonaadi lõpptähtaeg kukub õige pea, so 5.detsembril.
Aga aega veel on :)

Ja suured ning siirad tänud kõigile osavõtjatele. Me Leinaga oleme väga rõõmsad nende eriliste ja täiesti erinevate Sügissonaatide üle!

Sügissonaat

Hohhohhohoo!

Ma polegi nii lootusetu kui arvata võis :)

Reedene õhtupoolik ja laupäevane ööpoolik ning valmis ta saigi.

See mu sügissonaat.

Minusugusel poolikute-asjade-printsessil pole muidugi kuigi keeruline üht märssi kokku panna - see tüdrukuga värvikirev tükk oli mul juba aastat paar tagasi viltimismasinal kokku täristatud. Ja helmestega-tikkimispistetega kaunistatud.
Ka lehed lõikasin ühest ammusest vilditükist.

Enim võttis aega sobivate kangaste valimine. Ja kangatükke, mille seast valida on mul tänu Krentule, Siirele, emale ja omaenese ahnusele suht mitu.




Peas olnud idee oli tunduvalt punarohelisem.
Proovisin nii ja naa, aga just see kuldpruunikas mööbliriide tükk oli sobivaim. Lehedki lõikasin alguses hoopis ühest kirevast masinvilditud tükist, kuid ühevärvilised kõlasid oluliselt paremini.
Nii saigi.



Ahjaa, koti sangad tegin alul topeltlaiad, ühelt poolt mööbliriidest ja teiselt punakirjust puuvillasest, sest samast, mis voodriks. Said liig laiad, polnud hea. Harutamist ma reeglina väldin, sestap keerasin laiad sangad (peaaegu) keskjoonele kokku - nii said paraja laiusega ja topelttugevad sangad. Ilusad kah :)

Suurus? No A4 mahub lõdvalt sisse, ruumi jääb ülegi. Päris turukotiks jääb aga väikeseks :)