Teisipäev, 30. august 2011

Salle sügiseks/ New scarf patterns for fall!


Aprill ja mai oli see, mil mind heegeljuhendite kirjutamise hoog haaras. Juulis kolisin nood eraldi poodi.
Nüüd siis olen algava sügistalvise hooaja auks end taas juhendite kribamise lainele sättinud.
Esimesed sallid on valmis.


Juhenditest veel niipalju, et need on kirjapandud "ameerika" keeles st piste-piste haaval pikalt ja lohisevalt, mitte skeemina.
Samas, kui keegi oskab vihjata mõnele programmile, mis aitab heegelskeeme luua, siis antagu palun teada!


I'm well aware that quite many of my readers don't understand estonian.
And that you have to rely on google translator if you want to know what I'm rambling about here. And well, if nothing else, a good laugh is guaranteed when using on-line translator for estonian :)


Anyhow, I'll try to be a good girl and keep my blog bilingual (once again - I've tried it before few times already, and each time after awhile I've switched back to estonian-only...).

I've had etsy-shop for my crochet creations for quite some time now. But recently I've opened up another one just for crochet patterns.

And now I'm filling it's shelves with various patterns.
You are more than welcome to come in and look around :)




Neljapäev, 25. august 2011

Minu pere ja muud loomad

Igasugu vahvaid amigurumi loomakesi on ikka aeg-ajalt netis vastu jalutanud. Emotsioon on olnud selline, et tore ja armas küll, aga järgi tegema pole ahvatlenud.

Kuni tänavuse suveni, mil mõtlesin, et mida küll ühele vastsündinule kingiks heegeldada (jutt pole meie pojast) - enamus praktilisi esemeid on ju kootult palju pehmemad ja seega titekesele sobivamad.
Ja siis meenuski amigurumi.


Varasemast olid meeles Lilleliisi imearmsad tegelased.
Veidi guugeldamist ja flickris tuhnimist viisid edasi Elisabethi (Gourmet Amigurumi) loominguni.
Ja sellest piisas, et mind ää võluda.

Esimeseks vasikaks sai pisemat sorti roosa jänku.
Seejärel sündis Suur Jänes nooremale tüdrukule sünnipäevakingiks.
Samal ajal olin abiks vanemale tütrele, sest tedagi valdas sama vaimustus ja soov oli suur väikeõele sünnaks üks mesilane heegeldada. Mis tähendas, et detailid jäid siiski minu hooleks.


Ja kui ma neid mesilase jalgu ja tiibu ja silmi seal sünna eelõhtul koogitegemise kõrvale meisterdasin ja kell polnud mitte vähe ja tegemisi oli veel kuhjaga ja kui siis ninatark muna (ehk Poeg) kukkus õpetama, et mesilasel pole teps mitte neli jalga vaid ikka paarijagu rohkem... Ühesõnaga on ikka küll neli jalga. Sellel meie mesilasel. :)


Peale pisipoja sündi olid kõiksugu sugulased nii lahked, et võimaldasid mulle paar nädalat vaid titega mõnulemist ja sel aal tegin suurematele kojutuleku üllatuseks ühe panda, ühe elevantsi ja ühed peened heegeldet tuhvlikesed. (Olgu mainit, et panda ja elevantsisoov olid mulle juba varasemalt edastatud).


Mesilane, pisijänes ja peened tuhvlid peavad alles poseerima hakkama.
Seega - järgmise korrani :)







Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...