Neljapäev, 31. märts 2011

Linnud ja liblikad

31. märts ja ärgates tervitas meid -10 C!
Kui mälu mind ei peta, siis läinud aastal oli selleks hetkeks juba esimene liblikaski nähtud? A võib-olla petab ka...

Liblikad ja linnud ripuvad mul hoopis toas. Küll valged ja mitte eriti kevadised, aga armsakesed sellegipoolest.


Meisterdatud on see asjake rannast korjatud puutükkidest, mis lapstööjõu abil valgeks võõbatud, õhu käes kõvastuvast voolimissavist voolit lindudest ja kuulikestest, erinevatest helmestest ja fimost liblikatest. Tamiili ja puuvillast heegelniiti läks kah tarvis.



Neljapäev, 17. märts 2011

Puder ja kapsad

"Raamist väljas" kotiteo viimane etapp on täies hoos. Teemaks seekord "Puder ja kapsad".

Olen ise küll kahest viimasest teemast häbiväärsel kombel viilinud, kuid seekord tahan kindlasti kaasa lüüa. Ideid veel pole. Aga aega õnneks natuke on. Kuni 5. aprillini.

Siia mosaiiki kogusin kokku oma seni tehtud kottide detailid. Et iseend ja ehk veel kedagi teist innustada :)



Sellest nupukesest leiate aga otseviited kõigi osalejate varasemate tööde man.

Esmaspäev, 14. märts 2011

Uued käevõrud

Vaikselt vähendan oma valmisheegeldet "vorstivarusid" ning kombineerin neid vanadeks headeks käevõrudeks. Ja riputan etsysse.







Reede, 11. märts 2011

Poolikud põrandapadjad


Pinterestist leitud vahva tugitool ja teisedki heegeldet kodukaunistajad tõid meelde mu omad isklikud läinud sügisel alustatud (ja seniajani lõpetamata, khm, khm) sisustuselemendid - suured põrandapadjad.


Patjade pealsed on täitsa valmis. Heegeldatud Jõgeva heidest, vanutatud pesumasinas. Lisatud puuvillane kirju heegeläär.
Nüüd vajavad need sõbrakesed vanadest teksadest teht padjapüüre. Mis võivad olla (või ka mitte) kaunistet erinevate kangavärvidega, porru- või kartulitrükiga? Hmm...

Mõte vaikselt liigub. Ehk järgneb sellele teosammul ka mõni tegu :)



Teisipäev, 8. märts 2011

Pinterest

Pinterestist olete midagi kuulnud? Või näinud? :)

Ma polnud.
Kuni eilseni, mil blogi statistikale pilgu peale viskasin ning paari viite peale sinna sattusin.
Taaskord üks kena paigake netis, kuhu on pead kaotades end imelihtne unustada. Kuid kui pea kindlalt õlul hoida (ja aeg-ajalt kella vaadata :)), võib vajadusel sealtkaudu kiire positiivse inspiratsioonilaksu saada küll.

No võtame näiteks Pascale de Groofi, kelle "kogutud teostes" esineb nii
* heegeldamist
* ehetega seotut
* erinevat käsitööd
* niidi-nõelaga tehtut
kui ka palju muud.

Loomulikult ei piirdu see lugu vaid käsitööga. Sealt leiab midagi nii fotograafia kui toiduhuviline, aiasõber, kodukaunistaja jne jne

Kena päeva jätku teile siis :)

Esmaspäev, 7. märts 2011

Heegeldis + sculpey ultralight


Nende keede "vanemad vennad" valmisid juba 2008. aastal. Siis vaid paar tükki.
Mõni aeg hiljem panin tööle "vabriku" ning vermisin ümmargusi pitskettaid. Veel veidi hiljem värvisin ja lakkisin need. Voolisin valgest Sculpey ultralight-nimelisest polümersavist kettad.


Selleks aga, et polümersavist ketastest saaks pärlite ja ehtenõelte abil hurmavad lillekesed, mis kindlalt heegelmotiivi külge kinnitet, kulus veel hea mitu kuud.


Seejärel saabus protsessi eriti pikk paus. Tingitud esialgu "kõhklustest och kahtlustest" ning hiljem lihtlabasest unustusehõlma vajumisest.
Kõhklused och kahtlused puudutasid kee disaini - vaimusilm nägi ette, et valge lilleke asub justnimelt pitsrõnga ülaosas. Selline lahendus aga asetab kee raskuskeskme veits ebakindlasse paika.

Ühesõnaga oli läinud nädalaks protsessi algusest möödas juba piisavalt pikk aeg, et valutult loobuda oma algsest ideest ning lilleke hoopis ketta alläärde kinnitada.
(Mõnel üksikul puhul jäi see siiski ülesse.)



Kolmapäev, 2. märts 2011

Ilu pärast


Ega needki käe-ehted miski uudistoode pole.
Leidsin oma põhjatust poolikute-asjade-kastist 4 valmisheegeldet toorikut ja viimistlesin nad ära. Südamerahu pärast või nii.


Uudiseks on siinjuures hoopis see, et mul on nüüd täiesti isiklik "omakasvatet" modell käepärast. Seesama, kes siin alles(?) hoolikalt vildipilte meisterdas ja vildipalle tikkis ja savist kingakesi voolis, on märkamatult sirgunud asendamatuks käe-modelliks. Petab ju ära küll, et tegu pole 10-aastase lapsekäega? :)


Ka taustaks oleva kleidi üle olen üpris uhke. Valmis too läinud kevadel.
Õmblemises olen ikka väga nõrk, just selle viimistlemise-korrektsuse-üldiste oskuste poole pealt, aga selle kehakatte puhul võib öelda, et ületasin iseend ega teinud erilisi järeleandmisi ja silma-kinni-pigistamisi. :)



Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...