Pühapäev, 30. november 2014

Killud


Tahtsin alul aint sõrmuse pildi panna ja kogu lugu, a siis hakkasin meenutama, et kuidas see sõrmus siis ikkagi sündis.

Ja tuli meelde küll.

Heegeldasin "kesti" nendele keraamilistele vidinatele ja see (sõrmuses kasutet) hall sai liig suur. Mõeldud-mõeldud, silmatud üht suure plaadiga sõrmusetoorikut, tõmmatud sõrmuse metallist plaadile "müts pähe" ja vaadatud, et sobib küll. Edasine tuli ise.

Mulle on juba aastaid huvi pakkunud "heegeldet nartsukesi" PVA abil kolmemõõtmelisteks vahutortideks ja muuks sääraseks kujundada. Nii ka siin.

***

Edasi liikus mõte sinna, et küll-on-mul-ikka-krdi-palju-poolikuid-jubinaid. Kuna hetkel on kogu taustameeleolu üdini positiivne, siis vaatan ma nendele kuhjunud jubinatele kui võimalustele. Negatiivsel foonil näeks ma neid kui kohutavat ajaraisku.

See loominguline positiivsus saabus läinud suvel. (ah, tegelt ma juba olen sellest kirjutanud. igaljuhul süüdistan ma kõiges vanust. eriti selles pidevalt samal teemal jahumisest. vanus-vanus. kindlsti mitte piiratud silmaring). Mõõn oli tegelikult kestnud juba mitu aastat. Ega see ei pruugi tehtud töödes väga väljenduda, üksikuteks sutsakateks (tavaliselt mõnel etteantud teemal vms) sain end ikka mobiliseeritud. Aga et lihtsalt niisama midagi täiesti uut ja toredat välja mõelda, seda ei mäleta.

Tuli isegi isu kooli järgi, et keegi annaks ülesandeid ja ma saaks neid täita. Mitte ei peaks endale esmalt ise ülesande seadma. Ja siis selle täitmata jätma :)

Kuna see siin on ikkagi päevikulaadne toode, siis panen pildi esimesest murranguhetkest.
Suht vägisi vaatasin oma erinevaid jubinaid tookord ja üritasin neist midagi aretada.

Ei tulnud väga välja.

Kuni juhuslikult kohtusid üks vana kõrvarõngas ja pisike heegelmotiiv:


Ja siis veel ja veel.



Ei, ega ma neid juppe kokku pole pannud. Veel mitte :) Võib-olla ei panegi kunagi.
Aga murranguline oli see hetk küll. 
Tont teab miks.




Teisipäev, 25. november 2014

Len-da



Kaua tehtud kaunikene. 
Või siis kaua tehtud...  
... kaua tehtud.


Seeme sai mulda nii aasta tagasi, mil (meeltesegadushoos) tekkis mõte üle mitme-setme aasta ühel laadal osaleda. Kohalikul jõululaadal.
Ja tegime sinna ka origami kõrvarõngaid. Ühevärvilisi. Mini-paberitest. Poeg voltis.

Peale laata selgus ilmselge tõsiasi, et kohalik turg pole meie jaoks :)
Laps oli oma ootused juba kõrgele kruvinud, eks ole. Pidin siis päästeoperatsiooni käivitama.

Etsy-nimelise.

Noooh, tellisime imeilusaid pabereid. Ja täiustasime kõrvarõngaste vastupidavust (3 kihti lakki). Kaasasime taustajõude. Suur spetsialist (14-ne) valib helmeid-kette-jms. Väike spetsialist (8-ne) lubas lindudele pesad voltida, kui nood üle mere rändama hakkavad.


Ja peale pikka "suvepuhkust" (aprillist novembrini?), võtsime nüüd lõpuks jalad kõhu alt välja ja avasime ukse.


Asi veel alguses.
Aga igasugune (positiivne!) tagasiside ju innustab :)




Neljapäev, 20. november 2014

Tropicana


Need käevõrud tulevad ikka ja jälle mu ellu tagasi. Ise. Põhjusel või teisel.
Ühest põhjusest saab õige pea juba kõvema häälega hõigata.


Võrud on teht sarnase valemi järgi. Teatud arv keerde. Kahevärviline heegelvorst. Suured helmed olid teht polümersavist, nüüd on need lõpukorral ja uusi ei plaani juurde teha. Seega on võrud veidi muutunud.

Helmeste värv lähtub harilikult lõngast. Ja sellest, mis kodustes varudes hetkel saada on.

Ükskord tegin oma vanale heale sõbrale tema kirevat isikut arvesse võttes hästi värvilise võru - kollast ja roosat ja türkiissinist ja helerohelist ja mida kõike veel. Meeldis meile mõlemile. Aga korranud ma sellist kombinatsiooni rohkem pole.

Tänagi tegin esmalt valmis mitu vaoshoitumat eksemplari, enne kui need harjumuspäratult värvilised võrud sündisid.
Värvilisemad kui muidu ses mõttes, et helmed ei ole heegeldisega teps mitte sama värvi.

Suvi!




Teisipäev, 11. november 2014

Kolm topsi

Hommikul piim...




... ja õhtul viin.
Või siiski pigem vein.




Istuvad hästi käes.
Ise olen rahul.


Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...