Reede, 23. aprill 2010

Seenele!

Mis ja milleks ja kuidas - lugege Craftwergi päevikust või suunduge otsejoones Tarbetust tarvilikku.

Kolmapäev, 21. aprill 2010

...

Tänane mosaiik Craftwergis tutvustab servast sellist vahvat ettevõtmist kui Ring a Day.

Ja kaevudes taaskord isiklikku arhiivi, siis leiab sealt paar aastatetagust pehmet ja karvast (või veidi vähem karvast):



Põhimõtteliselt pole mingit probleemi jätkata järgneval viisaastakul blogimist vaid vanu vidinaid välja kaevates...
... lisas ta sarkastiliselt

Esmaspäev, 19. aprill 2010

Kathi Roussel ja natuke ajalugu

Kirjutasin Craftwergi päevikusse Kathi Rousselist.
Tutvusin tema loominguga esmakordselt etsys - pilku püüdsid nii tema ehted kui ka suurepärased fotod neist.
Lisaks on tegu väga sõbraliku ja avatud suhtlejaga.

Ning kindlasti on mind mõjutanud ka seik, et kunagi ilmutas Kathi vaimustust mu lõngakeede pihta, omistades eneselegi ühe neist :)


Päris kummaline on omi vanu asju vaadata, igapäevaselt ju sellega ei tegele.
Hetkel ongi üks suur aja-maha-võtmise-hooaeg.
Et siis kunagi jälle uue hooga kes-teab-kus-suunas punuma pista :)



Reede, 16. aprill 2010

Uus tarvilik...

... on üles riputet.



P.S Craftwerk.ee on esialgu maas, aga lehele saab ikka ja alati ligi aadressil craftwerk.edicypages.com

Teisipäev, 6. aprill 2010

Valge varjundid

Alustades päris-päris algusest, siis oli mul selge, et selles kotis hakkavad mängima erinevad tekstuurid, materjalid, pinnad. Peale femme valmimist oli hirmus hoog sees ning olin kohe hakkamas uut kotti tegema, nimelt selle põhja viltima. Kus siis oleks villakihtide vahele-peale puistatud erinevaid kangaid, lambalokke, pitse jne.
A näe, läks nagu ikka. Kui härjal sarvist ei haara jääb asi lohisema.

Lohiseski seni kuni Tsirkusemoor oma sõnulkirjeldamatu shedöövriga lagedale ilmus. See mõjus äratavalt. Viltida enam olmelis-remondilistel põhjustel ei kannatanud. Otsustasin läbi vaadata kõik oma "valged" varud ja neist miskit kokku seada.

Sobivat vildijuppi koti põhjaks polnd, kuid see eest leidsin ühe aastate eest TAST-i tarvis valmisheegeldet ja vanutet kotitooriku. Kuju ei meeldinud. Üks-kaks-kolm ja ümberpöörd - lõikasin põhja alt koti lahti ja heegeldasin üle, sellest moodustus uus kotisuu. Alla heegeldasin tugeva ja ovaalse põhja.


Seejärel õmblesin kotile Kadi Veevi-lõngaga looklevaid laineid. Plaan oli nende vahed erinevate materjalidega täita. No et üks riba oleks nööbine ja teine kangane ja kolmas...
A plaan muutus.


Alustasin nonde "kraatritega" - vanast kardinast valmistet jo-jod ehk suffolk puffs.
Seejärel hakkasin igale poole-vahele-peale-kõrvale-alla-üles toppima laual vedelevaid valgeid varjundeid. (näete siis, mis mul kõik käsitöölaual vedeleb, elagu krooniline korralagedus :))
Olgu need siis erinevad kangajupikesed, teist sorti jo-jod, nööbid, helmed, pitsiribad, organzast õied...

Tõtt öelda polnud ma just eriti kirglikult asja juures. Mõte uitas mujal pidevalt. Ja kolmveerand selle koti tegemisele kulunud ajast ei olnud just 100% kindlust, kas tast üldse asja saab...
"Üldse asja saab" võrdub mu arusaamise järgi sellega, et ma pean tehtuga täiesti-täiesti rahul olema. Ei ole nii nagu kallis kaasa pooleli olevat kotti ja mu viginat kuuldes poetas, et "täitsa koti moodi ju".

"Täitsa koti moodi" ei rahulda.
See äratundmine, et kõik on valmis ja õige ja hea, tuleb alles siis kui kõik ongi valmis ja õige ja hea. Minu sisemise standardi järgi mitte kellegi teise.

Siinkohal sobib viidata ka Kersti kotile, mis kahjuks küll ei jõudnud "tähtaegselt" valmis, aga tajusin äratundmist selles "ülejalategemisest" loobumisest...


Kasutan ära kevadvihmaga pealesadanud grafomaaniahoogu ja seletan veel veidi lahti oma käsitöölist taktikat. Reeglina on sündivast asjast ähmane või vähem ähmane pilt silme ees. Mõnikord pole sedagi. Visandeid, joonlauaga mõõtmist jms ei kunagi.

Pmst tugineb asi aint usaldusele. Ma hakkan intuitiivselt tegema ja kogu aeg usaldan oma tehtavat asja. Et inetust pardipojast sirgub ükskord ilus luik. Novot, niiikaua teengi kuni luik valmis :)
Ja usaldust ei tohi kaotada asja vastu.

Seekord korraks isegi kadus.

Aga mida kauem ma ta kallal nokkisin (kõrvale mängimas ööülikoolist Moor, Ehin, Allik, Aarma jt), seda lootusrikkamaks asi muutus.


Sangaks punusin Veevist patsi.
Kinniseks tahtsin kindlasti lukku, aga ei leidnud.
Tegin siis "ajutiseks" lahenduseks pitsist seotavad paelad. Teame-teame neid ajutisi...


Näe, põhja poolt piiludes näeb asi selline välja:


Ja paremalt poolt:


Ja mitte nii paremalt poolt:


Suuruseks ligikaudu 25 x 35 cm.
Mahutab küll.

Vaadake kindlasti kõiki teisi Valgeid varjundeid craftwergi galeriis!
Ja miks mitte ajas tagasi minna ning hellitada silma nii Saatuslike naiste kui Sügissonaatidega.

Ja järgneva kahe kuu jooksul on Elu on lill on lill on lill.

Ootame avali süli kõiki osalema :)

Esmaspäev, 5. aprill 2010

...

Ok, kaikki kunnossa, Craftwerk jälle töös.
Valge varjundi galeriisse on lisandunud Eleri 4 imekaunist "õde".

Paljastan, ei paljasta, paljastan, ei...
Olgu pealegi.
Kes on blondimast blondim?

Läksin päevase päikesepaistega maja taha varju oma üsna viimasel ööl valminud kotti pildistama. Valget kotti hallil taustal. Varjus küll. Aga päike siiski segas veits piltide vaatamist. Ja kuidagi kahtlaselt pimedad olid kah need fotod...
A kesse siis viitsib nii kaunil kevadpäeval olukorda süüvida ja end igast pisiasjast häirida lasta...



Ja ei saanudki enne piltide arvutisse tõmbamist aru, et keski sigudik oli mu aparaadi must-valgeks keerand. (südamlikud tänud, Rommi :P)
Oh krt ja prgu ja blond pea :)

Duubel kaks. Ja kohe, sest homme on juba hilja...

Craftwerk.ee

Väike nukraloomuline esmaspäevane teadaanne - meie seitsme maa ja mere taga paiknev Craftwergi server on teadmata asjaoludel (suurvesi, kaevetööd, harilik kius, blue monday või misiganes) maas.

Asjaosalisi on asjast teavitet ja pöidlad pihku surutud.
Seega võib juhtuda, et need kõikse-kõikse viimasemad Valge varjundid saavad üles riputet hoopis homme...

Aga õnneks paistab väljas päike :)

Neljapäev, 1. aprill 2010

Elu on lill on lill on lill

Craftwergi kotiteo uus teema sai just välja kuulutet :)

Vana malelaud

Eirates naljapäeva, teatan ma tänasel neljapäeval täie tõsidusega, et uus idee on riputet Craftwergi kodukale.

Sedapuhuku sai uus ja ilus elu kingitud vanale kulunud malelauale.
A vaadake ise.



Ja veel - juba täna pärastlõunal kuulutame Craftwergi päevikus välja Raamist väljas kotiteo uue teema!
Ilma naljata :)

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...