Vildist lilled

Mainisin, et "käsitöösoolika" taasleidmiseks alustasin vanade tuttavate vidinate valmistamisest. Aastatetagusest ajast on alles jäänud mõned vilditud sallid jm vilditükid, mis pole seniajani kasutamist leidnudki.
Lõikasin ühe beezhi-bordoo-lillakirju salli tükkideks ning vormistasin lilledeks.

Lillede südamikku kuhjasin helmeid ja taha õmblesin prossihaagi.

Huulepalsami kursus

Craftwergi pere virgem pool pakub taaskord hea võimaluse end hellitada ning süveneda ühel pärastlõunal meeldivas seltskonnas huulepalsami valmistamise saladustesse:

Kingi endale meeldiv õhtupoolik ning õpi tegema ise oma kodus looduslikke, hellatoimelisi ja tõhusaid huulemäärdeid!
Töötoas uurime erinevate huultele sobivate õlide ning lisandite omadusi, huulemäärde valmistamise protsessi ja retseptikoostamise saladusi

Täpsema info leiad siit.

Hosta söögiks?!

Näe, kiikasin korraks Modish-bloogi ja mis ma loen: et hostad sünnivad suhu pista.

Ons keegi proovinud?

Põgus guugeldamine viis delfi foorumisse. Aga põhjalikum teemasse süvenemine jääb hetkel paraku kehva ühenduse tõttu ära...

Juuresolevatel piltidel pole küll hostadega miskit pistmist.
Tegu väikese ajarännakuga paari aasta tagusesse aega, mil sündis idee pildistada oma erinevaid vidinaid tassidel-taldrikutel.

Kaelavõrud

Pikk paus blogimises ja puhkus poes ei tähenda siiski, et ma sel ajal heegelnõela üldse mitte kätte ei võtt.
Võtsin ikka. Puht meditatiivsel eesmärgil. :)
Ja heegeldasin ma loomulikult noidsamu vanu tuttavaid käevõru-vorste.

Aga käevõruks kokkupanek vajab erinevalt vorstide heegeldamisest mingitki teotahet ja ettevõtmist. Mida niiväga polnud.
Sestap on mul nüüd kaunis suur karbitäis vorste oma järge ootamas.

Ja järg jõudiski. Ei mäleta enam, mil viisil see mõte sinnamaale rändas, aga igaljuhul tellisin paarkümmend ringi eelpainutet kaelakeetraati ning tegin käevõrudele sugulase. Kaelavõru.

Eriti meeldivad nood mulle mitmekesi korraga kaelas. Siin pildil on viis, a paar tükki mahuks veel. :)

Lace

Olles pikka aega käsitöö tegemisest eemal, pole sugugi lihtne niisama, hops, taas heegelnõel kätte haarata ja "taieseid" looma hakata.
Kui ennevanasti siinsamas blogi kommentaarides on ette tulnud imestamist, et kust need ideed mul tulevad, siis pole ma kunagi osanud sellele vastata - lihtsalt seosed olid kiired tekkima, ühest asjast kasvas teine ja oligi taas miskine uus mõte peas.

Nii lihtne see ongi, kui oled pidevalt asjas sees. Lood ise ja ammutad inspiratsiooni teiste tegemistest.
Ent pikaleveninud paus teeb oma korrektuurid - pea jääb tühjaks ja ideed ei liigu teps mitte.
Sestap tegin soojenduseks ja lootuses, et tegutsedes hakkavad ka loomemahlad taas voolama, mitmeid vanu tuntud vidinaid: vildiprosse, vildipallidest kõrvarõngaid ja kaelakeid jms.

Sealhulgas ka siinolevaid heegelehteid.
Täpselt niisugusi pole ma küll varem teinud, aga analoogseid küll.

Ärkamine pole kerge

Egas polegi nii lihtne uuesti reele hüpata :)

Õnneks leidsin ühe suvise postitamata jäänud loo alge:

22. märtsi 2008 kirjutasin ma nii.


Novot, tookord läkski mõte lendu ning imekiirelt valmisid sarnases võtmes 2 prossi ja käevõru. Ja saatsin LA-sse Stampington Pressi.
Ja jäin ootele. Kord kvartalis peaks nad teatama, kes on väljavalituks osutunud. Ootasin peale 15.aprilli. Ja augustiski meenus see mulle. Tont teab, kas ka novembris.
Aga tagasisideta ma tookord jäingi.


Kuni novembrini 2009! Ehk siis aasta ja kolmveerand hiljem, eks ole.

Aga parem hilja kui mitte kunagi :)

Tõe huvides olgu mainit, et fotod mu jubinatest seal ajakirja lõpuotsas on
k o h u t a v a d. Kui ma kunagi vigisesin veidi ühe Käsitöö ajakirja numbri pihta, siis... nomaitea.


Aga see polegi antud loo juures oluline.
Oluline on, et täitsa hästi võib asuda maailma teises otsas paksu metsa sees ja "elust osa saada" :)

Seal Stampington Pressi kaastööde kuulutuste lehel on palju erinevaid teemasid. Täitsa soovitan pilku peale visata ja miks mitte osaleda. Ei pea tingimata originaaleset saatma, piisab ka fotost. A tutvuge ise tingimustega.