29. aprill

Jätkan poja teht paberlindudega. 

Kõrvarõngastega seekord.

Tema voldib ja mina panen kokku.

Aga päris alguses on poogen paberit. Millest saab ise paraja suurusega tükke lõigata.

Kui ma õigesti mäletan, siis need siin on 3 x 3 cm.

Seejärel sünnivad linnud.

Ja saavad lakitud. Korda kolm.

Ja edasine on juba lihtne. 

Vaja vaid leida sobiv kett, pärl ja konks...

... ja kõrva.

28. aprill

Nooh, lubadusega on peaaegu hästi läinud.
Nädalavahetus ju ei loe. Eriti päikesepaisteline nädalavahetus.
Ei ole võimalik peale talve päikeselise ilmaga toas olla.
Me elame siin "mere ääres, metsa sees" ja võsa ikka jagub. Ega see võsa mind häiri, olgem ausad. Kena roheline kardin, millest läbi ei näe.
Aga seal sees on palju kive. Suuuuri. Imelisi. Sammaldunuid. Hunnikutes koos. Ja ma nüüd teen end õnnelikuks (ja tugevaks) sellega, et kraabin neid nähtavale. Eemaldades võsa jms sodi.

***
Suurte kivide jutu juurde midagi hoopis pisikest. Poja teht miniatuursed origami-elukad:

Sipho Mabona

Sipho Mabona alustas viieselt paberist lennukite voltimisega ja nüüdseks pole tal mingit probleemi paberist üks elusuuruses elevant välja võluda.

Intervjuu.

Secret Lentil

Helen Carter teeb uuest ja vanast ägedaid ning täiesti omanäolisisi rõivaid.

Autori blogi.

21. aprill

Minnes tagasi nende teksakeede juurde, siis...

... pea kohe selle valmimise järel keerdusid need heegellehed rulli ning ronisid sarnastesse pärlikübaratesse.

Ja mitte midagi muud pole vahepeal juhtunud.
Aga see mõte väärib jäädvustamist. Siit võib veel midagi sündida.

***

Muidu möödus nädalavahetus ikka õues. Võsaga ja kividega ja aiakäruga jne.  

Ja õhtune rand oli juba nagu suvel. Tüüne ja soe. Kui võsa varjus oli päikeseloojangu ajal juba rõskem ja mitte-nii-soe, siis rannas oli väga-väga mahe.  

***

Ja üks kingitus noorele preilile, lõksud ning peapael.

20. aprill

Sel aastal sellised munad. Sibulakoorte ja metsmaasikalehtede ja riisi ja niidiga.
Ilusamd said enne nahka pandud kui mul tuli pähe pilti teha.

Ma isiklikult alustan söömist ikka kehvemini väljakukkunud munast. Eks ikka selleks, et silmailu kauemaks jaguks. Aga lapsed. Nemad tahavad ikka kohe kõige kaunimatest pihta hakata.

Eelmisel aastal olid lisaks sibulakirjudele ka sinised ja pruunid ja roosad.

Sellel korral jällegi ema toodud ilusad värvilised termokilest ümbrisega.

Isabelle Molénat

Tekstiilikunstnik Isabelle Molénat.

18. aprill

Tänane päev on selline:

17. aprill

16. aprill

Oleks ma nüüd peale unejutu lugemist magama jäänud (mida ikka veel kipub juhtuma), siis tuleks tõele näkku vaadata ning nentida, et lubadus sai murtud.

Naljaga pooleks lubadus oli too muidugi.

Päris imelik on iga päev eriti-mitte-midagist midagi kirjutada.

Tegelikult mõtlesin alguses, et kui väga jänni jään, siis lisan iga päev ühe uue käevõru foto.
Blogimine seegi, eks ole.

Niisiis, foto:

Vilte Kazlauskaite

Leedulanna Vilte Kazlauskaite imelised vilditud rõivad.

Tema blogi, kus muu ilu hulgas leiab ka infot toimuvate meistriklasside kohta.
FB ja pood.

14. aprill

Harilikult on nädalavahetused üsna käsitöövaesed. On muudki teha, eks ole.

Sel nädalavahetusel toimus meil siin näiteks laste ujumisvõistlus "Kuusalu Kevad".
Ja peale seda vaatasin ma ekraanilt ujumisvõistlust "Tartu Kevad".
Ja sinna juurde ma heegeldasin.

***
Umbes 10-11 aastat tagasi sattusin ma International Freeform Crochet-nimelisse yahoo meililisti.
Ja see toimib siiamaani, postitused ja arutelud on muidugi oluliselt-oluliselt harvemad (sest no tõesti, ajad on teised), aga igakevadine challenge toimub ikka.

Ägedaim mu meelest oli aastal 2005, mil kõik 61 osalejat valisid ühe lõnga, lõikasid selle 61-ks 5-meetri pikkuseks jupiks, saatsid LA-sse Myra Woodile ning too jagas need laiali 61-te ümbrikusse, nii et iga osaleja sai ühe jupi igast lõngast, ja saatis need laia maailma tagasi.

Ülesandeks heegeldada üks lapike suuruses umbes 20 x 20 cm kasutades neid laiast maailmast saabunud lõngu. Ei pidanud küll kõiki oma töös kasutama, kuid ma tegin seda siiski. Väga äge oli!

Hiljem saadeti oma lapid taas Myrale ja nood ringlesid seal USAs erinevatel üritustel ringi. Ma ei mäletagi enam, kas need õmmeldi üheks suureks tükiks kokku või olid siiski eraldi juppidena.

Siin on mu postitused aastast 2005 selle ettevõtmise kohta:
post number üks ja post number kaks.

2007. a oli teemaks Earth, Air, Water, Fire.
Tookord lõngu ei vahetatud ega lappe reisile saadetud. Pandi püsti online näitus ja kui ma ei eksi, siis koostati ka raamat, mida huvilised said tellida. Aga vbla hakati neid raamatuid hiljem tegema.

2009 osalesin samuti, siis olid teemaks neli aastaaega. Ma tegin kaks ning nendegi lõppviimistlus läks pehmelt öeldes aia taha. Jäin ajahätta ja hakkasin mõttetult rapsima.

Rohkem ma osalenud pole. Üks aasta oli küll väga huvitav teema, nimelt tuli heegeldises väljendada mõnd kunstiteost või muusikapala.
Tookord nägin ma vaimusilmas üleni halli kampsunit, kust mõnest kohast (õlapiirkonnast, nii rinnesiselt, seljalt kui ka mõnelt poolt varrukatelt) plahvatab-kobrutab välja punase-oranzhi-musta kirjut nuppuderohket  vabaheegeldist.
Palaks Björki "It's oh so quiet".

***
Tulles nüüd tagasi algusesse, siis...
... vaatasin ekraanilt ujumisvõistlust "Tartu Kevad" ja heegeldain tänavust asja. Asi peab olema valmis 1. maiks. Seekord tuleb heegeldada üht värvi lõngaga. Eri toone võib küll kasutada.

Ja rohkem ma sellest hetkel rääkida ei saa.

Mais-juunis aga juba küll. Sest sellel "asjal" on ikka tore sünnilugu ka.

13. aprill

Kaks kunstnikku tänaseks pühapäeva pärastlõunaks:

* Vietnamis sündinud ehtekunstnik Sam Tho Duong

* ja viltija Maria Friese

Maryam Keyhani

Maryam Keyhani.
Tähelepanu köitis just see kollektsioon.

11. aprill

Tütrel on vaja ühe esinemise jaoks teksavesti.
No läksime siis selle koguka "äkki-kunagi-läheb-vaja" teksade koti kallale ja leidsimegi  enam-vähem sobiva teksasärgi.

Varrukad maha ja taskud küljest.

Ja ootab nüüd nädalavahetust, mil saab küljeõmblused kitsamaks võtta ja üleüldse tuunima hakata.

Aga...

Esiteks tekitasid juba ainuüksi särgilt eemaldet taskuklapid sellise tunde, et neist saab ju midagi teha! Mõne kaelakee näiteks. Too idee vajab veel veidi settimist.

Siis aga sündis täiesti iseenesest, üldse ilma igasuguse vaagimise ja kaalumiseta, vaid sik-sak-kääride, paari pärlikübara ja veidi-üle-meetrise keti abil selline tegelane:

Kuna mul siin hetkel ühtegi vaba kaela ega rinnaesist pole, siis laenasin lampe ja naelu.

Keed saab kanda nii ja naa ja tegelikult ka kolmandat moodi, kui ma vaid ühe õiget värvi T-kinnise leiaksin. See kolmas mood jätaks ketid kukla taha ja tooks kõik teksalehed ees kobaras kokku.

Ja üldse. Need võimalused!

Teksa ja (heegel)pits. 

Nööbid, pärlid, litrid.

Tekstiilivärvid.

Valgendi. Eriti just valgendi. Valgendiga markerit tahaks nüüd ja kohe.

10. aprill

Kõigepealt aitäh teile, kes te taas vaatamas käite ja eraldi tänu teile, kes te ka kommenteerinud olete.
Nii armas! Tunne on juba peaaegu "nagu vanasti".

Motiive, millest ehteid kokku panna on kogunenud päris paras hulk.
Need ülalolevad lehed on kunagisest lehekee-seeriast, kuid nagu ikka, jääb alati üht-teist üle.
Mulle nad väga meeldivad. Nad on PVA liimiga tugevaks teht, värvitud ja ka lakitud.

Tahaks neile nüüd miski uue väärilise koha leida. Kuskil.
Veel pole koitnud ühtki head lahendust.

Alumisi motiive tehes oli meeles miski merealune teema. Aga taas, heegeldada oli mõnus, kuid ehete kokkupanemine ei tulnud välja. Ja jäid ootele.

Eile siis sobitasin mõningaid juppe laual kokku. Lihtsalt niisama. Et näha, kas juhtumisi sähvatab. 

Jupid üksteise peale ja klõps.

Tõsta ümber, lisa juurde, võta ära ja klõpsuta kogu aeg pilti teha.

Noh, ega ükski neist pole veel see õige. Ja mõni on kohe üsna kole.

Aga on hea, isegi sel mitte-kõige-parema-tundega päeval, veidi mängida ja vaadata ja protsessi talletada. 

9. aprill

Miskit uut pole sündinud, sestap näitan üht vana.

Valmis veidi peale neid, kuid õpetuse ülespanemiseni ei jõudnud. 

Ei suutnud ära tabada, kas krae on veel poolik või siiski valmis.

Vaimusilm nägi ette vaba käega puistatud litreid ja pärleid, sinna õite vahele.

Aga kuningas, st oma silm, ei jõudnudki äratundmisele.

8. aprill

Täna on esimene päev peale 1. aprilli, mil ma pigem ei blogiks.

Paus tuli nokitsemistesse sisse (nädalavahetus ja esmaspäev) ja ind jahtus.
On hoopis uni.

Ja kohvi puudumisel kakao vahukoorega. Mis pole muidugi sugugi paha. Otse vastupidi.

***
Aga teile vaatamiseks Amanda Wachob.
Kunagi sattusin Pinterestis peale ja jäi meelde kinni. Just need vesivärvilised.

Kodukas ja üks lugu.

7. aprill

Kui hea hoog sees, viib üks asi täiesti iseenesest teiseni ja sünnib selliseid vigureid, mida kindlasti plaanis polnud. 

Nagu see kirju kaelakee siin.

Kõik jupid olid varem valmis, üks ühest, teine teisest ajast.

Aga kindlasti polnud ma ei ilmsi ega unes neid sellises koosluses näinud.

Ja kui see kee sündis, sai sest silmapilkselt mu uus suur lemmik.

Loogilise jätkuna püüdsin siis veel paari sarnase ülesehitusega asja teha. Juba olemasolevatest juppidest.

Aga nüüd polnud see sugugi enam nii kerge tulema. Selle alloleva lillaga mässasin nii ja naa. Võtsin motiive küljest ja lisasin teisi jne, aga päris valmis pole ta siiani.

Tegevuse ajal püüdsin oma tundeid ja mõtteid jälgida.

Aga isegi siis kui asi ei õnnestunud, oli tegelikult tunne hea.

Frustratsioon näitas nägu siis, kui tuli oma mullist väljuda ja "päriseluga" tegelema hakata. 

Lapsed koolist, poodi, kööki jms. Väga paha. Üldse ei tahtnud.

A siis kui veel oma mullis õndsalt hõljusin, said need kunagisest mooni-seeriast allesjäänud motiivid uue näo. (Siinsed pole just päris aastast 2008, vaid palju hilisemast ajast, mil oli vaja veel üks analoogne seeria luua, kuid paljud motiivid jäid kasutamata).

Mis neist edasi, pole veel päris selge.

Cayse Zavaglia

Tikitud portreed

5. aprill

Proovin taastada üleeilsete keede sünnilugu.

Kolmapäeva lõpetasin hallide ja õrnroosadega ja olin tulemusega rahul.

Õnneks oli mul hea võimalus jätta poolikud asjad ja vidinad kõik vedelema ning jätkata hommikul sealt, kus eelmine päev pooleli jäi. 

Laud nägi välja umbes niisugune:

Aga üks kaugem nurgake hoopis selline:

Ja sellest pildist need uued keed alguse saidki.

See tükk heegeldet traati, mil küljes kerged kookospulgad, on jääk kunagi teht pisi-kollektsioonist. Nood keed on ammu juba laiali kingitud (pilte pole), aga näe, paar juppi oli alles ja oskas end õigel hetkel heegeldet mummude kõrvale sättida.

Edasine käis valutult.

Kui saan mõne modelliga kaubale, siis pildistan keid ka kaelas, et oleks paremini näha, mis asjaga tegu.

Kui ühe sõnaga püüda kirjeldada, siis... õrn?

Mulle igaljuhul meeldis tehes ja meeldib ka nüüd, päeva paar hiljem.