teisipäev, 19. juuli 2005

Pärnust tagasi

Nädalalõpul Pärnus toimunud laat oli väga lahe. Ilm soosis üritust, seltskond oli meeldiv ja ka müügiga võib rahule jääda.

Pakuti kõiksugu kraami: lapitekke; nahast suuri kott-toole ja igasugust nipet-näpet; laastudest korve-kirste; kootud kampsuneid; vilditud mütsilotusid; heegeldet linikuid ja mütsikesi; puust lusikaid ja lõikelaudu; mitut sorti keraamikat; erinevaid ehteid ja palju muud. Teekonna Pärnusse olid jalge alla võtnud ka lõunanaabrid. Ühed Läti naised müüsid kootud ja vanutatud barette (mu arust häbiväärselt väikse hinna eest) ning leedukad pakkusid vilditud mütse ja lambanahku. Kahes kohas märkasin ka Lätis valmistet seepe.

Enim avaldasid muljet ühe äärmiselt meeldiva daami valmistet keraamilised linnud (kes meenutasid hüüpe), konnad ja kuldid (kes meenutasid teatud tugevama soo esindajaid). Kahjuks jäid need filmilindile jäädvustamata.
Veel jäid silma Raplamaa naisterahva vilditud vildid ja kaelakeed. Väljapanek oli väike, kuid mulle südamelähedane.



Siinkohal tänusõnad korraldaja Eddile sümboolse laadamaksu eest, sest tänu sellele söandasid mitmedki pisitegijad metsast välja tulla ning oma loodut teistele näidata-pakkuda.
Eddi ise valmistab sääraseid kauneid kruuse ja peekreid.



Siin aga minu laadanaabrid, supertoredad Kristel ja Kadri ning nende käsitsivärvitud särgid, millest ühe õnnelik omanik olen nüüd minagi.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...