OK, ei visanud. Kokkuhoidlik nagu ma olen. Keerasin nutsakusse ning mässisin villakihi sinna ümber ning viltisin pallikesi. Suuremaid kui harilikult, nii 4-5 cm diameetriga. Esimene kord mässisin pallidele suht tihedalt lõnga ümber ning viskasin koos järgmiste sallidega pesumasinasse. Viga. Lõng hargnes lahti ja väljusid valged plönnid. Järgmiseid viltisin kraanikausis seebi ja sooja/külma veega.
Siin nad siis on, nii plönnid kui mitteplönnid:
Ma mõtlesin, et kui veel paar kuud salle viltida ning jääkidest kuulikesi teha (sobivates toonides), saaks järgmiseks aastaks terve jõulukuuse komplekti. Paraku väikesed lapsed ei armasta selliseid stiilseid toon-toonis kaunistusi. Nad tahavad ikka kulda ja karda ja pudru ja kapsaid. Sestap kasutan vildipalle tiba teisiti (vihje, seda saab tulevikus kaela riputada):
Siin aga mu viiese tüdruku vildimaastik. Ma panin alumised kihid villa paika ning edasi ladus ta ise. Ning mässas vee ja seebiga. Rullis ka.
:) ehteid ma kahtlustasin, aga tänase päeva kiitus läheb küll tütrele. Väga ilus pilt on. Padja või tooli katte saak sellest ilusa. Või siis seinale vaibaks.
VastaKustutaSellisest kuulist saab toreda võtmehoidja või telefonikaunistuse.
VastaKustutaPS. käsitööblogikastiga on aps, ***SITEID*** asemel peab oleman number 22
Pallid on vinged - ma tegin ka sellise läbimõõduga palle ja üllatuseks läksid need mu 3-aastasele pojale hästi peale. Ükskord ometi pallid, mida võib rahulikult mööda korterit loopida.
VastaKustutaTütre vilditöö on väga lootustandev :) Järlkasvust sul puudust pole ja andeka ema kõrval, polegi tal muud võimalust, kui saada sama andekaks või veel andekamaks :)
VastaKustutaMa teen ka kuulikesi vahelduva eduga, aga rohkem nõelviltimise meetodil. Kui lapsed väikesed olid, siis kuusega käis meil hoopis selline süsteem, et lapsed ehtisid vanaema kuuse selliseks nagu lapsed ikka ehivad ja kodune kuusk oli minu rida :P