Töökad Käed

Nööpidest heegeldatud kaelakeed.
Inglisekeelne õpetus siin, kuid piisab ka pealevaatamisest, et tegutsema hakata.

Väike meenutus - Töökad Käed on pisike ideederubriik. Seni talletatud:
*dekoratiivsed padjad
*heegeldet bikiinid
*kangast kauss
*voolimismassist roos

Käsitööliste tiigrihüpe

Olen siin jupp aega omaette mõlgutanud, et Eesti käsitööringkonnad ei kasuta piisavalt ära interneti-ajastu võimalusi. Uute bloogide tulek on esimene märk muutusest paremuse suunas, kuid võimalusi on veel.

Rõõmustas Käsitööst loetud tõik, et ühes Hiiumaa koolis on bloogis väljtoodud linke kasutet käsitöötundides õppematerjalina. Väga hea, seda võiks kasutada ka teised õpetajad.
Kirjeldades "Month of softies" projekti, turgatas mulle pähe, et sarnast süsteemi saaks rakendada ka kooli käsitöötundides. Ehk innustaks õpilasi see, kui nad salvestavad samm-sammult oma tegemised ning riputavad need mõnda avalikku kohta üles (flickr.com; pilt.ee vms), kus teised saaksid neid näha ja ka kommenteerida. Sihuke kollektiivne tegutsemine aitab kaasa heade mõtete sünnile, sunnib ehk nii mõndagi tegelast rohkem pingutama ning võiks muuta käsitöötunnid populaarsemaks. "Rate my ar*e" asemel saaksid noored tegeleda "Rate my art" nimelise üritusega ;)
Projekti võiks laiendada koolidevaheliseks ning miks mitte väljuda riigipiiridest ning teha mõni ühine projekt mõne sõpruskooliga väljamaal, sedasi saaks harjutada ka võõrkeeli.
Kui see ei sobi, siis virtuaalseid väljanäituseid õpilaste töödest on küll lihtne korraldada. (ja ma arvan, et seda juba tehakse mõnes koolis.)

Sama asja võiks kasutada ka mõni progressiivne käsitööring, -klubi või -selts. Ringijuhendaja pildistaks memmede kudumise-heegeldamise-tikkimise-misaiganes töid in progress, seataks üles mingi galerii ning kodus ootavad kõik Leidad ja Salmed kannatlikult arvuti taga, mil lapselapselapsed juba ükskord lõpetaksid ruunskeibi või mõne muu R-tähelise väljaande ruunamise ning laseksid memmel vaadata, millega Meetad ja Almad vahepeal tegelenud on ning mida maailm nende valmiskootud käpikutest arvab.

Veel. Laias maailmas peavad nii mõnedki kauplused bloogi. (Mitmete asutuste töötajatele lausa antakse kõrgemalt poolt käsk seda teha, et ikka ajaga kaasas käia ning uusi reklaamivõimalusi ära kasutada). Mõni kohalik lõngapood võiks sama rada minna. Avaneks hea võimalus tutvustada müügilolevaid ja müügiletulevaid lõngu-tarvikuid ning näidata milliseid kauneid esemeid saab neist luua. Samuti lähendaks suhteid klientidega see, kui viimaste poolt valmiskootud-heegeldet üllitisi näidataks poe bloogis. Tegija nimi ja (soovi korral ka koduleht vms) ilusti mustvalgel kirjas. Kasu mõlemapoolne. Ja nii edasi, võimalusi miljoneid. Selline intiimsem side müüja ja ostjate vahel võiks neid teineteisele lähendada ning kaupmehele võiks sellest üksnes tulu tõusta, või mis?
Alustama peaks kohe, sest kunagi hiljem hakkavad seda ka teised tegema ning siis poleks efekt enam sama. Jõudu!

Ning kas "Käsitöö" ajakirja tegijad pole oma ajakirjale bloogi treimise peale mõelnud? Kui ajakiri hakkab ilmuma 2 korda aastas, siis saaks vahepealse aja bloogi vahendusel lugejatega suhelda. Peale ajakirja ilmumist võiks ju avaldada eseme sünniloo, -valu ja -rõõmu jms. Samuti kasutada ära usinaid käsitöölisi ning riputada ilmarahvale imetlemiseks üles nende tööd, mis valmistet ajakirjas avaldatud lõigete-skeemide järgi. Ehk ahvatleb see nii mõndagi kodanikku ajakirja ostma.

Nüüd aitab. Sain vähemalt põhi-ideed kirja. Rohkem ei jaksa momendil ära tippida.
Ainult üks asi veel (ning sellele tulin ma Triibiku sallilugu lugedes)- kas mõnes meie fotoateljees pole loodud digipildistamise teenust? Triibik näiteks ei saa uudishimulikele virtuaalsõbrannadele oma imeilusat salli näidata, sest digikas katki. Läheks tema salliga piltniku juurde, too vajutaks korra nupule ning saadaks pildi Triibikule. Voila! (äkki on juba ammu olemas, ma maakas ning tõesti ei tea, mis linnas sünnib)

Mindtracks

Sharon B peab ka Mindtracks-nimelist bloogi, mis on esmajärjekorras mõeldud tema õpilastele Canberra Kunstikoolis, kuid sobib hästi ka teistele asjast huvitatutele. Puudutatakse veebinduse eri aspekte, lisaks disainile ka seda, kuidas end virtuaalses maailmas esitleda, kuidas mõelda-kirjutada-töötada vastutustundlikult. Üheks põhiülesandeks on uurida, kuidas saab nn kunstiinimene kõiki netinduse poolt pakutavaid võimalusi enese hüvanguks ära kasutada.

Ka inaminuteago's leidub mitu lugu sel teemal: näiteks Blogging and commerce for studio based artists ning Morning coffee and musing about blogs and online patronage.
Ning veel üks oluline kokkuvõte sellest, kuidas pidada head bloogi.

Käsitööbloogid

Tundub, et Eestimaad on haaranud käsitööbloogide buum. Ja see on suurepärane!
Niisiis, kribavad nobenäpud:
vanadest kaladest on Vardamooril ka "Terje's lifelong knitting";
Cairbre peab jututuba.
Uuematest blogarditest tegeleb Jutupaun käsitööga;
Elsal on blogivärk;
Oravake jagab teiega üht ja teist.
Ning ma võin pea anda, et lähiajal lisandub nii mõnigi uus tegija.

Siit ka küsimus, miks? Miks hakkasite bloogi pidama, aega ju niigi vähe ;)

Teen ise otsa lahti.
Ma sattusin blogardite maailma tänu Sharonile, kelle bloogile inaminuteago komistasin eelmisel kevadel. Enne seda puudus mul igasugune kokkupuude bloogidega. Tema lehelt leidsin loomulikult hulgaliselt teisi tegijaid ja nii see läks.
Ühes oma kirjatükis mõtiskles Sharon selle üle, kuidas saaks bloogi reklaamina kasutada üksinda oma ateljees nokitsev kunstnik. Ning ausalt, see lugu oligi ajendiks, miks kirjutama hakkasin.
Millest ning miks plaanisin kirjutada:
*talletada netist leitu - kuna tihtipeale sattusin põnevatele tegijatele, siis tundus olevat hea mõte see kuskile salvestada ning teistegagi jagada.
*samuti valdas mind toona kerge missioonitunne, tahtsin tutvustada tulevikus ka eesti tegijaid. Käsitööliit koostas toona käsitöö-andmebaasi ning ma plaanisin sealt leitud tegijate töid ka kajastada. Momendil puuduvad mul andmed kui kaugel asi on, (haridusministeerium olla ka midagi sarnast teinud ning nüüd luuakse vist üks ühine andmebaas), igaljuhul saatsin arupärimise ning ootan vastust. Folkart.ee lehelt leiab ankeedi täitmiseks nii üksikkäsitööline kui käsitööasutus/ühendus.
*tegu ka mingil määral distsiplineeriva tegevusega
*ning vähetähtis pole ka oma tööde esitlemine ning
*suhlemine samal lainel olevate inimestega. Ennevanasti olin sunnitud oma kallist kaasat käsitööalase mulinaga koormama.

Vivienne Garforth

Ühe tuntud ja tunnustatud Austraalia crazy quilter'i bloog. Palju silmailu ning ideid. Kellele tema looming meeldib võib veel pilte näha tema flickri albumis.

Tõlkimine

Veelkord eestikeelsetest vastetest uutele tehnikatele.
Nagu siuu märkis, olla ühes raamatus tõlgitud crazy quilting hulluks tehnikaks, mis mu arust ei ole just kõige parem väljend. Kodu kauniks käsitööfoorumis pakkus "zoocoll" mitmeid päris häid lahendusi:
art quilt - lapimaal
crazy quilting - vabalapitehnika, vabalappimine (samas kasutatakse seal palju tikandeid, pitse, helmeid jm jubinaid, mis võiksid kuidagitmoodi ka nimes olla kajastatud, segatehnika??)
freeform crochet - mosaiikheegeldus, heegelmosaiik
Siin ajasin alul sõrad vastu, kuna freeform tundus hõlmavat "mosaiigist" laiemat ala. Olles aga veidi aega seda seedinud, hakkas mosaiikheegeldus mulle vägagi meeldima. Ka ingliskeelses keskkonnas on vaieldud selle üle, kus algab ja lõpeb freeform. Seda seostatakse ikkagi nonde heegellapikestega (scrumbles), samuti peetakse oluliseks, et heegeldamine toimuks eri suundades. Näiteks sellist stiili, kus kasutatakse küll erinevaid pisteid ning eri värvi ja tekstuuriga lõngu, kuid heegeldatakse edasi-tagasi ridu, kutsutakse Ameerikas hoopis chop choy või spaghetti plate ning see mahtuvat freestyle'i, kuid mitte freeformi alla.
Kui aus olla, pole suurt vahet, kuidas neid asju kutsuda, sisu on ikkagit tähtsam. Samas tundub mulle, et praegu on suurepärane võimalus suhteliselt uutele tehnikatele ise sobivad eestikeelsed vasted välja mõelda ning neid siis ühiskonnas juurutada ;)

Bullion

Freeform heegeldamises üks enim kasutatud keerulisi pisteid on bullion ning kuna Katrin heegeldamise listis tundis selle vastu huvi, otsustasin sellel pisut põhjalikumalt peatuda.
Algatuseks tunnistan, et see, mis järgneb on puhas teooria - ma olen seda pistet paaril korral proovinud, kuid ajanappusest (loe:laiskusest) tingituna ei ole ma seda perfektselt ära õppinud ega kasutanud oma töödes.
Üks põhjustest, miks see freeformerite lemmik on, on selle piste ilus välimus ning kena kõrgendatud pind. On ju freeform tehnikas heegeldamise lahutamatuks osaks töö reljeefne pind ning erinevad tekstuurid.
Teine oluline põhjus bullioni esinemissageduses on see, et üks maailma juhtivaid freeformereid austraallanna Prudence Mapstone, kes viimastel aastatel muud ei teegi kui reisib ringi ning õpetab erinevates õpitubades, sekka kirjutab raamatuid ja on niiöelda freeformi-saadik, kasutab oma töödes väga palju just bullion pistetest moodustatud motiive. Sestap teevad seda ka tema õpilased, kes hiljem õpetavad seda oma õpilastele jne.

Teine austraallanna, Jenny Dowde, kes on kirjutanud raamatu "Freeform knitting and crochet" ning töötab parasjagu kahe uue üllitise kallal, on aga "bullioni-vastane", väites, et ta ei saa aru, miks just seda pistet nii kummardatakse. Ta on öelnud, et teda huvitab rohkem värvide mäng, ning viimasel ajal, mil saada hulganisti erilise ja efektse tekstuuriga lõngu, heegeldab ta tavaliselt üsna lihtsate pistetega (poolsambad ja ühekordsed sambad ning nendest moodustatud nupud jms) ning reljeefsuse saavutamiseks kasutab pealispinnale heegeldamist (surface crochet).

Bullioni õpetus siin.


Siit leiab lisaks joonisele ka kaks videot, mis näitavad lähedalt, kuidas selle heegeldamine käib. Esimene näitab, kuidas nõel tõmmatakse ühe ropsuga kõigist keerdudest läbi, teises tõstetakse keerud ükshaaval maha. (üsna lohakas piste tuli välja, mu arust, aga abiks sellegipoolest)
Muide, üks kaasaegse freeformi pioneeridest Sylvia Cosh, olla seda pistet kasutades alati heegelnõelale mässitud lõngakeerud pidanud ükshaaval näpuga maha tõstma.
Siin jagab Bonnie Pierce õpetussõnu bullioni ladusaks heegeldamiseks.

Olles loo juba valmis kribanud, jäi see bullion mind ikkagi kummitama. Keetsin tassikese kanget teed (lisasin mõnuga mett ja kohvikoort) ning heegeldasin kaks harjutuslapikest. (Videot polnud ma siis veel näinud, niiet minu tegevus oli tiba erinev sealsest.)
Sellegipoolest, siin nad on:

Lõngajupid

Siin nad siis on, minu hinnalised lõngajupid 60 heegeldajalt üle maailma.
Üsna räsitud väljanägemisega pakk:



Kõik lõngad koos:



Ja lähemalt:

60 Odd/ A Fiber Odyssey

Kirjutasin kunagi, et ühinesin ühe heegeldajate meili-listis korraldatava challenge'iga. Ettevõtmine lühidalt järgmine: 61 osalejat 10 eri riigist (sh Jeemen, Kuveit, Austraalia jne) valisid välja ühe oma lemmiklõnga, lõikasid sellest 61 5-meetrist juppi, kerisid need kokku, panid ümbrikusse ning saatsid Myra'le Los Angelesse. Myra ootas kuni kõik pakid saabusid (ning tõepoolest kõik saabusidki, mis on üpris tähelepanuväärne) ning jagas need niimoodu ümber, et igas pakis oli nüüd 61 eri lõnga. Pitseeris kinni ning pani omakorda teele, tagasi osavõtjate kodukanti.
See oli täpselt kolm nädalat tagasi. Esimesed hõiked stiilis "Mu pakk saabus, millised imelised lõngad" hakkasid kostuma juba paar päeva peale pakkide postitamist. Kusjuures Austraaliasse jõudsid need kohale varem kui nii mõndagi Ameerika osariiki. Aga mitte sellest ei taht ma rääkida. Hoopis sellest, et minu kallis pakike ei jõudnud ega jõudnud kuidagi kohale, kuigi Myrale olla postkontorist öeldud, et aega läheb 4-7 päeva. Tõtt öelda olin juba üsna kuri ning kahtlustasin kõiki maailma postiljone mu hinnaliste lõngajuppide ärastamises.
Aga pool tundi tagasi helistas mu kallis kaasa ning teatas, et panderoll on saabunud! Ning lisas, et mine kirjuta nüüd sellest ruttu. Ja seda ma ka tegin.

Nüüd tuleb nendest lõngadest heegeldada 8x8 tolline scrumble* ning saata tagasi Californiasse. Edasi muutub igaühe heegeldet lapike osaks rändnäitusest. Mõned näitamise ajad ning kohad on juba kindlaks määratud, kuid sellest lähemalt kunagi edaspidi.
Asja mõte on tutvustada freeformi ning selle lõputuid eri võimalusi. Kuidas 61 indiviidi loovad samast algmaterjalist täiesti erinevaid heegeldisi. Igaüks võib valida omale meeldivaid lõngu, kõiki ei tule ära kasutada, samuti võib lisada omapoolseid helmeid jm jubinaid ning lisaks heegeldamisele kasutada ka kudumist, tikkimist jt tehnikaid.
Alates oktoobri lõpust saab töödega tutvuda virtuaalses näitusesaalis. Küllap annan teada, kus ja millal.

*scrumble on freeform tehnikas heegeldet umbes peopesa suurune heegellapike. Selle nimetuse võtsid kasutusele tandem Cosh-Walters.
Muide, Liia tegeleb parasjagu kena eestikeelse vaste leidmisega sõnale "freeform". Abi teretulnud!
Ning kui see ülesanne lahendatud, sooviks ma teada, kuidas on maakeeles "crazy quilting", "art quilt" jne. (kas lapifantaasia ja kunstlapitöö, vä??)

New Yorgi moenädal

Puhkehetkel külastasin Manolot ning leidsin, et ta on kenasti kokku koondanud fashionistadest blogardite ülevaated NY moenädalast: Barney’s Girl ja Herrod’s Girl'i seeria: 1. osa, 2.osa, 3.osa, 4.osa.
Fashion Addict Diary'st võib lugeda, et beezh on tuleva kevad-suve värv.

Veel moeblooge: Fashionologie, Final fashion, The fashion musings, Coolchiq, Papierblog.

Täiskollektsioone pakuvad style.com ja vogue.co.uk, elle.com.

Kui NY nädalat võib "spetsialistide" sõnul hinnata sõnaga "igav" (va mõned erandid), siis Londoni shõude algus on märksa põnevam. Heaks näiteks on Basso&Brooke.

Month of softies

Selleks sissekandeks andis tõuke Liia bloogis nähtud vahva pärdik.
Olen ennegi erinevates käsitööbloogides ringi vaadates sattunud "Month of softies" tegelastele. Tegu ühe mõnusa koostegemisega, mida veab Claire Loobylu'st. Valmistatakse mänguasju-kaltsunukke. Igal kuul teatab ta oma bloogis ühe teema ning kõik, kes iganes soovivad, ükskõik mäherdusest maailmanurgast, võivad osaleda.
Osalemistingimused siin.

Projekt sai alguse juba läinud aasta sügisel ning kuni 2005.a juunini rippusid pildid Loobylu galeriis. Alates juulist tuleb osalejatel ühineda flickriga (mis on väga lihtne ja mugav) ning tööde galerii asub seal.
Augustikuised shedöövrid teemal "The wild west".
Septembrikuu teemaks on "Personal challenge".

Igaljuhul, kellele meeldib nokitseda ja kes käsitööga niigi tegeleb, soovitan soojalt mõne säärase projektiga ühineda. Esiteks mõjub see mõnusalt distsiplineerivalt, üksinda tegutsedes võib juhtuda, et alustatu jääb kuskile nurka vedelema või venib selle valmissaamine hirmus kaua. Samuti on see heaks võimaluseks õppida midagi uut, pelgalt teiste loodu nägemine soodustab fantaasialendu ning ärgitab katestama uute tehnikate-võtetega. Ning vähetähtis pole ka teiste tegijate poolt tulev õlalepatsutamine ja kiitus. Ühesõnaga, soovitan proovida.

Midagi Jaapanist

Ühte listi saadeti jaapanlanna blog. Sealt leiab nii kootud, heegeldet, makramee- kui ka segatehnikas imetlemistväärt esemeid. Ükski neist pole nn "traditsiooniline". Boonusena on paljudel esemetel juures skeem, mis näitab, kuidas too daam erinevad kootud või heegeldet tükid tervikuks esemeks kokku seab.
Mõned nopped tema loomingust: värvikirev kampsun "Child's mind";
suurepärane näide segatehnikast, kus on kasutatud nii kudumist, heegeldamist kui makrameed; kokkuõmmeldud heegeldatud kett ja samas tehnikas kampsun; iiri tehnikas vesti loomine; vestid, mis sündisid peale botaanikaaia külastamist.

Bags of fun

Yesterday morning I took break from crocheting scarves and making felted jewelry, and had some fun with my bag. I started stitching on front of the bag. Wanted it to be similar to crochet scrumbles which are on the back pockets and on the flap in front. Not to copy the scrumbles but to create same feeling useing thread and needle instead of crochet hook. Well, here's my mornings work:



Front of the bag looks like this at the moment:



And here's back of the bag, not finished yet:



To tell the truth, until this challenge I didn't like dealing with needles and thread. When my kid managed to get hole in knitted sock, I'd rather knit new pair than fix this one. Same for sewing on buttons. If where was a way to avoid threading the needle, I did it. And look at me now. Here I am spending hours stitching. And loving every second of it!

Freeform crochet scarves

Ok, here's why I haven't had time to work on my jeans bag. I got offer to make something for the shop. They prefer full collections to individual pieces and I decided to crochet some scarves. There are six of them right now: pink, purple, light blueish, light greenish, orange-beige and reddish-brown. I used at least seven different yarns in each scarf, including wools, mohairs and some novelty yarns.

Here's close-up of all scarves together



and detail shot of two scarves



I've also crocheted and fulled some hats and will try to embellish them in next two days.

Bags of fun

I haven't really had time to work on my bag lately (will post the pictures of "reason" soon) but there is some progress: I've added beads to "old" fish and created some new ones. Also covered some seams with beads and sequins.
Hopefully next week I'll find time to start serious stitching on the front of the bag. Idea is to create similar images to freeform scrumbles on back pockets, but this time it should be embroidery. Well, we'll see...

Susan Sorrell

Sattusin üle tüki aja Susan Sorrelli bloogi külastama ning tundsin tungivat vajadust siinkohal sellele tekstiilikunstnikule tähelepanu juhtida. Tegemist mu meelest meeletult mõnusate, pööraste, humoorikate, elurõõmsate jne teostega. Ühesõnaga, minu lugupidamine!
Kuigi tema kodulehekülg on ajutiselt remondis, saab tema töid näha nii siin kui seal.

Ning muide, joggles.com pakub välja onlain-kursuse Susan Sorrelliga. Algab 20. septembril ning koosneb 6 õpitunnist, kus tegeletakse erinevate kangatrüki tehnikatega. Siin kirjeldab Susan lähemalt, kuidas onlain-kursus välja näeb.

Pärlid

Väga lahedad paberist valmistet pärlid.
Leitud via art for housewives.

Ning mõned villased pärlid. Neid iludusi nähes tuli endalgi soov villapallide meisterdamisel lõng appi võtta. Noh, et ikka huvitavam oleks.
Esimene katsetus: