Kõik soovijad on oodatud osa võtma ühisüritusest "12 kotti", kus osalejad valmistavad igal kuul etteantud teemal ühe koti. Koti valmistamisel võib kasutada mistahes tehnikat (õmblemine, lappimine, telgedel või varrastel kudumine, heegeldamine, viltimine, tikkimine, eri tehnikate kombinatsioon jne). Sobib kõik alates raha-, mobiili-, pudeli-, randme-, vöö- ja käekotist ning lõpetades kohvriga.
Ei ole sundust osa võtta aastaringselt, kaasa võib lüüa ka mõnel üksikul kuul. Et ka ajakitsikuses olevad käsitööhuvilised saaksid soovi korral mõnel kuul kaasa teha, kuulutame iga järgmise kuu teema välja juba eelmise kuu alguses st et märtskuu teema saab teatavaks veebruari alguses jne. Sedasi jääb neil, kes võtavad osa vaid üksikutest kuudest, kotimeisterdamiseks aega 2 kuud.
Veel veidi projektist. Kindlasti pole tegemist üritusega "võidab see, kel surres on rohkem ridiküle". Pelgalt igakuise "linnukese kirjasaamise" asemel on pigem eesmärgiks järjepidev (iga kuu) loovuse õhutamine ning uute tehnikate-võtete katsetamine, mis võib-olla niisama omaette nokitsedes jääksid proovimata. Minu parimad tööd, kus olen väljunud oma harjumuspärastest raamidest (katsetanud uusi tehnikaid, asjasse rohkem süvenenud) on sündinud just sarnastest ühisüritustest osa võttes.
Resultaadist olulisem on protsess ise. Võimalused loovuse arendamiseks ning fantaasialennu realiseerimiseks on väga laiad - alates teema tõlgendamisest, tehnika ning materjali valikust kuni teostuseni välja. Koos tehes sünnib teiste töid vaadates kindlasti eneselgi uusi ideid.
Tööde eksponeerimiseks ning vestlusteks-kommentaarideks-arvamuse avaldamisteks on meil oma pesa Flickr.com keskkonnas.
Veebruari teemaks on "Küünlakuu". Pilte veebruarikuu kottidest ootan Flickri galeriise hiljemalt viimaseks veebruarikuu päevaks. Oodatud on ka pildid koti valmimisprotsessist, neid võib kasvõi kohe postitama hakata.
"Pessa" pugemiseks on vajalik Flickris registreeruda. Yahoo! kasutajad saavad siseneda oma kasutajanime ning parooliga.
Kui registreerumine peaks keeruliseks osutuma, kribasin siia puust ja punaseks juhised. Kes jänni jääb, küsigu julgelt abi.
teisipäev, 17. jaanuar 2006
Cernitist pärlid
Näitan paari pilti vahetult peale jõulu meisterdet cerniti-silindrist ning nendest valmistet pärlitest. Jämedast lillemustrilisest lõikasin jupi maha ning rullisin peenemaks, sain kaks erisuurusega lille-pulka.Kirju-mirju tegemisel voolisin mitu eri värvi vorsti, mässides igaühe neist õhukesse teist värvi savikihti, surusin kõik neli omavahel kergelt kokku moodustades pika jämedama vorsti, lõikasin võrsti juppideks ning need jupid jälle omakorda kokku. Lilla kiht ümber ning rullisin pikaks pulgaks. Tegutsesin sarnaselt sellele õpetusele, kuigi omamoodu.
Esimesel katsetusel aga ei suutnud värve valida ning tegin pärleid valgest, helehallist ja mustast. Rullisin kõik kolm värvi õhukeseks, asetasin üksteise peale, keerasin rulli ning sain spiraalse kujutise. Edasine mäng käis selle spiraali-silindri peenemaks ja laiemaks rullimisega ning kolme peenikese pulga omavahel ühendamisega jne. Kandilised pärlid tegin jääkidest.
Musta-punakirjud piklikud pärlid on valmistet lille-silindri otstest. Otstes pole muster kunagi selge ning tavaliselt need lõigatakse maha ning ei kasutata kaunistamiseks. Aga mina eirasin õpetussõnu ning tarvitasin need siiski ära.
Pärlid ikka veel augustamata ning küpsetamata.
reede, 13. jaanuar 2006
Tarvilikke õpetussõnu 19.sajandist
Olles just läbi lugenud Oravakese kribatud raamatusoovid, külastasin järgmisena Sharon B-d ning temagi tänane looke puudutab raamatuid. Täpsemalt netis leiduvaid vanaaegseid raamatuid ja mustrilehti.
Siit leiab üle 5000 artikli ning raamatu kangakudumise, pitsi jms kohta.
Harvardi Ülikooli Raamatukogu pakub projekti Women Working raames rohkelt erinevat kirjandust, sealhulgas andis otsing "needlework" sellise tulemuse.
Üks mahukamtest leidudest on 1842.a pärinev Lambert'i "The hand-book of needlework". Sisukorrast on näha, et tegu põhjaliku teosega, mis peatub lisaks kõikvõimalikele erinevatele käsitöömaterjalidele ning tikkimisele ka heegeldamisel, kudumisel ning veel nii mõnelgi tehnikal.
Samuti mainib äramärkimist Lina Beard'i "How to amuse yourself and others", mis sisaldab hulganisti näpunäiteid, kuidas noore daami elu aastaringselt põnevamaks muuta.
Mõned nopped: kuidas valmistada munadepüha nukke,
kaunistada suvila aknaid, mitmeid seltskonnamänge palavaks suvepäevaks, võrkkiige ning lehviku valmistamise juhend, telefoni tegemise õpetus. Samuti jagatakse juhtnööre vesivärvidega värvimiseks, jõulukingituste valmistamiseks, enese vormishoidmiseks ning raamaturiiulite meisterdamiseks.
Koduperenaistele kulub marjaks ära John A Logan'i "The home manual" aastast 1889. Sisukord annab väikese ülevaate sellest, mida see vajalik raamat sisaldab.
Midagi õmblejatele ka: Wakeman, Antoinette Van Hoesen. "Scientific sewing and garment cutting". New York: Silver, Burdett & Co., 1898.
Ega muud kui meeldivat tuhnimist ning ehk ka väljaprintimist :)
Siit leiab üle 5000 artikli ning raamatu kangakudumise, pitsi jms kohta.
Harvardi Ülikooli Raamatukogu pakub projekti Women Working raames rohkelt erinevat kirjandust, sealhulgas andis otsing "needlework" sellise tulemuse.
Üks mahukamtest leidudest on 1842.a pärinev Lambert'i "The hand-book of needlework". Sisukorrast on näha, et tegu põhjaliku teosega, mis peatub lisaks kõikvõimalikele erinevatele käsitöömaterjalidele ning tikkimisele ka heegeldamisel, kudumisel ning veel nii mõnelgi tehnikal.
Samuti mainib äramärkimist Lina Beard'i "How to amuse yourself and others", mis sisaldab hulganisti näpunäiteid, kuidas noore daami elu aastaringselt põnevamaks muuta.
Mõned nopped: kuidas valmistada munadepüha nukke,
kaunistada suvila aknaid, mitmeid seltskonnamänge palavaks suvepäevaks, võrkkiige ning lehviku valmistamise juhend, telefoni tegemise õpetus. Samuti jagatakse juhtnööre vesivärvidega värvimiseks, jõulukingituste valmistamiseks, enese vormishoidmiseks ning raamaturiiulite meisterdamiseks.
Koduperenaistele kulub marjaks ära John A Logan'i "The home manual" aastast 1889. Sisukord annab väikese ülevaate sellest, mida see vajalik raamat sisaldab.
Midagi õmblejatele ka: Wakeman, Antoinette Van Hoesen. "Scientific sewing and garment cutting". New York: Silver, Burdett & Co., 1898.
Ega muud kui meeldivat tuhnimist ning ehk ka väljaprintimist :)
kolmapäev, 11. jaanuar 2006
Rohkem ridiküle!
Käsitöörindel muutusteta.
See-eest tuli mul üks teine tore mõtteke. ("süüdi" on Kajakas ning Rehepapi "kotivabriku" kommentaar.) Nimelt korraldada üks koostegemine esialgse koondnimega "Kott kuus". Iga kuu valmistab projektis osaleja ühe koti, mistahes tehnikas ning kuitahes suure. (kõlbab kõik alates mobiili-, raha-, kosmeetika-, teatri-, randme-, vöö-, käekotist ning lõpetades kudumistarvikutehoidja, koerajalutuskoti või ratastel kohvriga.)
Mis kottidest pärast saab on igaühe isiklik asi. Kas jätate endale või kingite sõbrale, hoolitsete varakult järgmiste jõulude eest, müüte maha või annetate heategevuseks jne.
Igal kuul valminud ridikülide pildid riputame väljanäitusele. Galerii asukoht esialgu lahtine, sellega on ka veel aega. Hakkaks pihta veebruaris. Igal kuul olgu ka oma teema. Esimeseks pakun vaimuvaeselt "Küünlakuu". Edaspidi võtan arvesse ka Teie esitet pakkumisi.
Tagasiside on oodatud, kuid nimesid kirja panema ei pea. Naasen kindlasti teema juurde enne veebruari algust.
Seniks vaatamiseks mõned sarnased ettevõtmised:
Loobylu korraldet "Month of softies"
"Illustration Friday"
"Year of Jewelry" galerii (vasakult leiab ka ülejäänud nädalad)
See-eest tuli mul üks teine tore mõtteke. ("süüdi" on Kajakas ning Rehepapi "kotivabriku" kommentaar.) Nimelt korraldada üks koostegemine esialgse koondnimega "Kott kuus". Iga kuu valmistab projektis osaleja ühe koti, mistahes tehnikas ning kuitahes suure. (kõlbab kõik alates mobiili-, raha-, kosmeetika-, teatri-, randme-, vöö-, käekotist ning lõpetades kudumistarvikutehoidja, koerajalutuskoti või ratastel kohvriga.)
Mis kottidest pärast saab on igaühe isiklik asi. Kas jätate endale või kingite sõbrale, hoolitsete varakult järgmiste jõulude eest, müüte maha või annetate heategevuseks jne.
Igal kuul valminud ridikülide pildid riputame väljanäitusele. Galerii asukoht esialgu lahtine, sellega on ka veel aega. Hakkaks pihta veebruaris. Igal kuul olgu ka oma teema. Esimeseks pakun vaimuvaeselt "Küünlakuu". Edaspidi võtan arvesse ka Teie esitet pakkumisi.
Tagasiside on oodatud, kuid nimesid kirja panema ei pea. Naasen kindlasti teema juurde enne veebruari algust.
Seniks vaatamiseks mõned sarnased ettevõtmised:
Loobylu korraldet "Month of softies"
"Illustration Friday"
"Year of Jewelry" galerii (vasakult leiab ka ülejäänud nädalad)
esmaspäev, 9. jaanuar 2006
Teemaväline loba
Mu bloogipidamine pole sel aastal eriti sisukas olnud ;)
Päris käed rüpes pole siiski istunud. Sain ühelepoole oma "külalisesineja" rolliga uue Käsitöö ajakirja tarvis. Asjad valmis meisterdet ning nüüd valitseb selline kerge rahutus – tahaks miskit uut tegema hakata, aga pole õrna aimugi, mis see olla võiks. Ükski asi ei tundu "selle õigena". On ennegi selliseid hetki esinenud. Uisapäisa pole mõtet suvalist asja sel puhul tegema hakata, niikuinii jääb varsti nurka seisma või naaseb oma algolekusse st muutub tagasi lõngakeraks. Vaatamata sellele, et suur Cerniti—hunnik ootab, on isu hoopis heegeldada. Ka see on minu puhul tavaline, et olles sattunud ühel alal "tsüklisse", tahaks just ja ainult sellega tegeleda. Vahepeal viltisin maniakaalselt, siis mõned päevad mässasin järjest voolimismassiga (kui kohustusi poleks vahele tulnud, jätkuks pudinate voolimine arvatavasti siiani).
Ideid otsides olen paar päeva vene foorumis osinka.ru kolanud. Leidsin sealt ka ühe heegeldet kottide saidi. Sama naise loomingut leiab ka siit. Kõigele krooniks on netiühendus meil viimasel paaril päeval hirrrmus aeglane, seda juppigi tipin praegu Wordi, et siis kunagi hiljem sobival momendil eetrisse saata. Arvatavasti siis kui meespool koju jõuab, sest teda masinavärk ja võrk austavad – piisab tal üle lävepaku astuda, kui päeval uimerdanud bitid ludinal lendama hakkavad ning streikinud masinad kohe valvelseisaku võtavad ning peaaegu et saluteerivad kojusaabunud peremehele.
Üks asi on veel hingel. Ma pean kevadel autojuhikursustele minema. Ei tundu eriti keerulise ülesandena? Mul oli aastaid tõsine autofoobia, pelgalt mõte oma istmiku toetamisest juhiistmele tõi külma higi otsa ette. Eks ma andsin endale aru ka, et maal elades tuleb see samm paratamatult ette võtta, aga olen siiski osavalt sõiduõppega siiamaani venitanud.
Eelmisel kevadel üritasin hoovi peal vana romuga harjutada ka. Sain isegi niikaugele, et teatasin vanematele: "pikka maad võin ma küll sõita, a see manööverdamine ei tule kohe üldse välja". Olgu lisatud, et see "pikk maa" tähendas esimese käiguga maja eest välja pööramist ning 30m kaugusel paikneva prügikonteinerini sõitmist. Peale prügikasti tuleb veidi suurem kurv ning siis hoovi pealt külavaheteele keeramine. Tee ääres on teatavasti kraavid ja seal ma lõpetada ei tahtnud. Seega sõitsin aga uljalt prügikastini ning tagurdasin tagasi (mehele olin andnud karmi käsu oma auto ohutusse kaugusse ajada, ajas ka). Kuid ühel saatuslikul hetkel kui olin just arvama hakanud, et ehk ma polegi nii lootusetu kuju, hiilis mu pisikesse peakesse salakaval mõte, et mis oleks kui prooviks nüüd teistpidi – tagurdaks prügikastini ning siis nina ees "boksi". Ja sinna mu sõiduõppimine jäigi. Peale seda kui ma olin mehe hellal ja hoolitseval (ilma irooniata, arumaeisaa kuidas ta sai nii kannatlik olla) juhatamisel umbes-täpselt tund aega püüdnud seda masinat ümber keerata, ikka nõkat edasi, sureb välja, tiba tagasi, sureb välja jne, ma loobusin igaveseks. OK mitte igaveseks, aga lükkasin selle taaskord tundmatusse tulevikku.
Lugesin kunagi Loobylu bloogist tema mõtteid autojuhtimisest. Lool oli keskmisest enam kommentaare, kusjuures paljud kommijatest olid just sellised hilised õppijad või alles õppimahakkajad ning keegi tõstatas isegi küsimuse, kas mitte ei võiks väita, et loovad inimesed ongi kehvad autojuhid. Mina olen nõus. Ma lihtsalt pole autojuhtimiseks loodud, onju!?
Päris käed rüpes pole siiski istunud. Sain ühelepoole oma "külalisesineja" rolliga uue Käsitöö ajakirja tarvis. Asjad valmis meisterdet ning nüüd valitseb selline kerge rahutus – tahaks miskit uut tegema hakata, aga pole õrna aimugi, mis see olla võiks. Ükski asi ei tundu "selle õigena". On ennegi selliseid hetki esinenud. Uisapäisa pole mõtet suvalist asja sel puhul tegema hakata, niikuinii jääb varsti nurka seisma või naaseb oma algolekusse st muutub tagasi lõngakeraks. Vaatamata sellele, et suur Cerniti—hunnik ootab, on isu hoopis heegeldada. Ka see on minu puhul tavaline, et olles sattunud ühel alal "tsüklisse", tahaks just ja ainult sellega tegeleda. Vahepeal viltisin maniakaalselt, siis mõned päevad mässasin järjest voolimismassiga (kui kohustusi poleks vahele tulnud, jätkuks pudinate voolimine arvatavasti siiani).
Ideid otsides olen paar päeva vene foorumis osinka.ru kolanud. Leidsin sealt ka ühe heegeldet kottide saidi. Sama naise loomingut leiab ka siit. Kõigele krooniks on netiühendus meil viimasel paaril päeval hirrrmus aeglane, seda juppigi tipin praegu Wordi, et siis kunagi hiljem sobival momendil eetrisse saata. Arvatavasti siis kui meespool koju jõuab, sest teda masinavärk ja võrk austavad – piisab tal üle lävepaku astuda, kui päeval uimerdanud bitid ludinal lendama hakkavad ning streikinud masinad kohe valvelseisaku võtavad ning peaaegu et saluteerivad kojusaabunud peremehele.
Üks asi on veel hingel. Ma pean kevadel autojuhikursustele minema. Ei tundu eriti keerulise ülesandena? Mul oli aastaid tõsine autofoobia, pelgalt mõte oma istmiku toetamisest juhiistmele tõi külma higi otsa ette. Eks ma andsin endale aru ka, et maal elades tuleb see samm paratamatult ette võtta, aga olen siiski osavalt sõiduõppega siiamaani venitanud.
Eelmisel kevadel üritasin hoovi peal vana romuga harjutada ka. Sain isegi niikaugele, et teatasin vanematele: "pikka maad võin ma küll sõita, a see manööverdamine ei tule kohe üldse välja". Olgu lisatud, et see "pikk maa" tähendas esimese käiguga maja eest välja pööramist ning 30m kaugusel paikneva prügikonteinerini sõitmist. Peale prügikasti tuleb veidi suurem kurv ning siis hoovi pealt külavaheteele keeramine. Tee ääres on teatavasti kraavid ja seal ma lõpetada ei tahtnud. Seega sõitsin aga uljalt prügikastini ning tagurdasin tagasi (mehele olin andnud karmi käsu oma auto ohutusse kaugusse ajada, ajas ka). Kuid ühel saatuslikul hetkel kui olin just arvama hakanud, et ehk ma polegi nii lootusetu kuju, hiilis mu pisikesse peakesse salakaval mõte, et mis oleks kui prooviks nüüd teistpidi – tagurdaks prügikastini ning siis nina ees "boksi". Ja sinna mu sõiduõppimine jäigi. Peale seda kui ma olin mehe hellal ja hoolitseval (ilma irooniata, arumaeisaa kuidas ta sai nii kannatlik olla) juhatamisel umbes-täpselt tund aega püüdnud seda masinat ümber keerata, ikka nõkat edasi, sureb välja, tiba tagasi, sureb välja jne, ma loobusin igaveseks. OK mitte igaveseks, aga lükkasin selle taaskord tundmatusse tulevikku.
Lugesin kunagi Loobylu bloogist tema mõtteid autojuhtimisest. Lool oli keskmisest enam kommentaare, kusjuures paljud kommijatest olid just sellised hilised õppijad või alles õppimahakkajad ning keegi tõstatas isegi küsimuse, kas mitte ei võiks väita, et loovad inimesed ongi kehvad autojuhid. Mina olen nõus. Ma lihtsalt pole autojuhtimiseks loodud, onju!?
teisipäev, 3. jaanuar 2006
HEAD UUT AASTAT...
...ning et asi siin liiga saviseks ei kisuks alustaks aastat hoopis ühe crazy quilting galeriiga.
All That Jazz projekti vedas Sharon B ning valmimas on üks suur 20st lapist koosnev "hullus" tehnikas taies. Osalema oli kutsutud 19 tuntud "hullu" lappijat. Viimasele ehk 20ndale kohale aga võisid oma töid pakkuda kõk soovijad üle maailma. Toimus rahvahääletus ning võitjaks osutus Marty lapp. Palju õnne!
Ka ülejäänud osalejate töödest valmistatakse väiksemaid pilte-vaipu ning kogu kupatus pannakse oksjonile, saadud tulu aga läheb orkaan Katrina käest räsida saanute abistamiseks.
All That Jazz projekti vedas Sharon B ning valmimas on üks suur 20st lapist koosnev "hullus" tehnikas taies. Osalema oli kutsutud 19 tuntud "hullu" lappijat. Viimasele ehk 20ndale kohale aga võisid oma töid pakkuda kõk soovijad üle maailma. Toimus rahvahääletus ning võitjaks osutus Marty lapp. Palju õnne!
Ka ülejäänud osalejate töödest valmistatakse väiksemaid pilte-vaipu ning kogu kupatus pannakse oksjonile, saadud tulu aga läheb orkaan Katrina käest räsida saanute abistamiseks.
teisipäev, 27. detsember 2005
Pühad
Et siis häid olnuid ja jätkuvaid ja tulevaid pühi ja vana lõppu ja uue algust ja nii edasi. Vaikin nüüd vast aasta lõpuni.PS Mul käis ikka Jõuluvana ka ning muu hea-parema hulgas oli suuuuur kotitäis "Cernitit", nii paarkümmendpaar tükki. Aitüma, taat!
neljapäev, 22. detsember 2005
Veel voolimismassist
Vastuseks Crazy kommentaarile, et mis ma sellest voolimismassist teeksin. Tõenäoliselt ma midagi nii keerulist kui nägude tegemine ära ei õpi, pigem sooviks valmistada pärleid kasutades lihtsamaid tehnikaid. Kõrval pildid plönnidest, mis said valmis kiiremini kui parasjagu ahjus kükitanud cannellonid. Värvid pole just mu lemmikud, kuid kasutasun seda, mis parasjagu kapis oli. Sedagi oli vähevõitu. Rohekad on eriti igavad, seega otsisin abi linaselt niidilt ning heegelnõelalt. Peale valmimist patsutasin linast niiti purgipõhjast kokkukraabitud hõbedase käsitöövärviga ja kuna värvi oli na vähe, siis peale kinnituse lisamist käin võru üle ka PVA-liimi lahusega, sedasi saab talle sobiva kuju väänata. Tulevikus loodan ikka midagi ilusamat valmistada :)
Nüüd veel mõned Flickrist leitud voolimismassist ehete pildigaleriid: 1 2 3 4 5 6 7 8
teisipäev, 20. detsember 2005
Voolimismassist ehted
Kirjutasin eile pika loo voolimismassist (polymer clay, Eestis olen näinud müügil toodet "Cernit" nii Vunderi poes kui Da Vincis) ja õnnetul kombel on see tuulde lennanud. Egas midas, duubel kaks siis.
Alustada tasuks Polymer Clay Spot KKK-lehelt. Seal tutvustatakse algatuseks materjali ja vajaminevaid töövahendeid, edasi vaadeldakse erinevaid tehnikaid jms. (paremal pool punases kirjas on erinevad teemad)
Ning veel üks voolimismassi-KKK-leht.
Polyclayst leitud üksikasjalik canei meisterdamise õpetus: ehitamine ja kahandamine. See "pulga"-tehnika on üks enimkasutatavaid meetodeid ning annab lõputult erinevaid tulemusi.
Mõned näited: lapitehnika, teokarp, lill, kahevärviline, mitmevärviline, korvipunumise-tehnika, kassinägu, krüsanteem, liblikas, ametüst, türkiis, puuimitatsioon, lihtne pärl, pitsi-pulk, tähe-pulk, lumehelves, ruudu-pulk. (nüüd tulid sekka ka mõned mitte-pulgad, a las olla pealegi, mingi ettekujutus asjast on ehk saadud.)
Pärlite tegemiseks lõigatakse valmis pulgast imeõhukesi liistakaid ning pannakse nt mõne voolimismassist pärli peale, kuhu ta siis nö külge sulandub. Või kasutatakse mõne muu asja tegemiseks-kaunistamiseks.
Ka HGTV lehelt leiab palju voolimismassist meisterdamist.
Desiree kodulehel on samuti mitmeid õpetusi.
Polymerclay Express lehelt leiab mitmeid erinevaid võtteid voolimismassi kasutamiseks:
tindiga valmistet Mokume Gane, vale-merevaigu tegemine.
PCPolyzine pakub erinevaid õpetusi: vale-opaal, feather beads,
kassinäo tegemine, nüüd üks ülesanne edasijõudnutele - näo tegemine (põsed ja nina, silmad), huuled, näo täitmine, mandala (autori galerii).
Kui ma aastakese eest voolimismassi erinevad võimalused "avastasin", sattusin ma paariks päevaks hirmsuurde vaimustusse. Kuna aga sellega tegelemine nõuab tõsist pühendumist (ning ka mõningaid spetsiifilisi töövahendeid nagu makaronimasin ja skalpell), tuli varsti mõistus pähe ja ma loobusin. Küll tegin valmis ühe lihtsa pulga (rullimiseks kasutasin mingit pudelit ja lõikasin fileerimisnoaga) ja sellest kolm rohe-valget (ainsad olemasolnud värvid) pärli.
Aga tundub, et jõuan veel Jõuluvanale kirja saata, et toogu mulle, palun väga, nii 10 erivärvi "Cernitit". Pastategemise masinaga võib esialgu oodata.
Alustada tasuks Polymer Clay Spot KKK-lehelt. Seal tutvustatakse algatuseks materjali ja vajaminevaid töövahendeid, edasi vaadeldakse erinevaid tehnikaid jms. (paremal pool punases kirjas on erinevad teemad)
Ning veel üks voolimismassi-KKK-leht.
Polyclayst leitud üksikasjalik canei meisterdamise õpetus: ehitamine ja kahandamine. See "pulga"-tehnika on üks enimkasutatavaid meetodeid ning annab lõputult erinevaid tulemusi.
Mõned näited: lapitehnika, teokarp, lill, kahevärviline, mitmevärviline, korvipunumise-tehnika, kassinägu, krüsanteem, liblikas, ametüst, türkiis, puuimitatsioon, lihtne pärl, pitsi-pulk, tähe-pulk, lumehelves, ruudu-pulk. (nüüd tulid sekka ka mõned mitte-pulgad, a las olla pealegi, mingi ettekujutus asjast on ehk saadud.)
Pärlite tegemiseks lõigatakse valmis pulgast imeõhukesi liistakaid ning pannakse nt mõne voolimismassist pärli peale, kuhu ta siis nö külge sulandub. Või kasutatakse mõne muu asja tegemiseks-kaunistamiseks.
Ka HGTV lehelt leiab palju voolimismassist meisterdamist.
Desiree kodulehel on samuti mitmeid õpetusi.
Polymerclay Express lehelt leiab mitmeid erinevaid võtteid voolimismassi kasutamiseks:
tindiga valmistet Mokume Gane, vale-merevaigu tegemine.
PCPolyzine pakub erinevaid õpetusi: vale-opaal, feather beads,
kassinäo tegemine, nüüd üks ülesanne edasijõudnutele - näo tegemine (põsed ja nina, silmad), huuled, näo täitmine, mandala (autori galerii).
Kui ma aastakese eest voolimismassi erinevad võimalused "avastasin", sattusin ma paariks päevaks hirmsuurde vaimustusse. Kuna aga sellega tegelemine nõuab tõsist pühendumist (ning ka mõningaid spetsiifilisi töövahendeid nagu makaronimasin ja skalpell), tuli varsti mõistus pähe ja ma loobusin. Küll tegin valmis ühe lihtsa pulga (rullimiseks kasutasin mingit pudelit ja lõikasin fileerimisnoaga) ja sellest kolm rohe-valget (ainsad olemasolnud värvid) pärli.
Aga tundub, et jõuan veel Jõuluvanale kirja saata, et toogu mulle, palun väga, nii 10 erivärvi "Cernitit". Pastategemise masinaga võib esialgu oodata.
pühapäev, 18. detsember 2005
Kootud kotikesed
Hulkusin Flickris ning sattusin Margaret Nicole'i kodulehele. Pakutakse vahvaid (ning lihtsalt teostatavaid) väiksemaid ning suuremaid kootud ridiküle. Hinnad samuti maailmaklassist ;)
Tunduvad üsna populaarsed olevat.
Tunduvad üsna populaarsed olevat.
reede, 16. detsember 2005
Sallijäägid
Nii-nii, pakkumised olid head, a tegelt lahendasin olukorra tunduvalt lihtsamalt. Viskasin prügikasti...
OK, ei visanud. Kokkuhoidlik nagu ma olen. Keerasin nutsakusse ning mässisin villakihi sinna ümber ning viltisin pallikesi. Suuremaid kui harilikult, nii 4-5 cm diameetriga. Esimene kord mässisin pallidele suht tihedalt lõnga ümber ning viskasin koos järgmiste sallidega pesumasinasse. Viga. Lõng hargnes lahti ja väljusid valged plönnid. Järgmiseid viltisin kraanikausis seebi ja sooja/külma veega.
Siin nad siis on, nii plönnid kui mitteplönnid:
Ma mõtlesin, et kui veel paar kuud salle viltida ning jääkidest kuulikesi teha (sobivates toonides), saaks järgmiseks aastaks terve jõulukuuse komplekti. Paraku väikesed lapsed ei armasta selliseid stiilseid toon-toonis kaunistusi. Nad tahavad ikka kulda ja karda ja pudru ja kapsaid. Sestap kasutan vildipalle tiba teisiti (vihje, seda saab tulevikus kaela riputada):
Siin aga mu viiese tüdruku vildimaastik. Ma panin alumised kihid villa paika ning edasi ladus ta ise. Ning mässas vee ja seebiga. Rullis ka.
OK, ei visanud. Kokkuhoidlik nagu ma olen. Keerasin nutsakusse ning mässisin villakihi sinna ümber ning viltisin pallikesi. Suuremaid kui harilikult, nii 4-5 cm diameetriga. Esimene kord mässisin pallidele suht tihedalt lõnga ümber ning viskasin koos järgmiste sallidega pesumasinasse. Viga. Lõng hargnes lahti ja väljusid valged plönnid. Järgmiseid viltisin kraanikausis seebi ja sooja/külma veega.
Siin nad siis on, nii plönnid kui mitteplönnid:
Ma mõtlesin, et kui veel paar kuud salle viltida ning jääkidest kuulikesi teha (sobivates toonides), saaks järgmiseks aastaks terve jõulukuuse komplekti. Paraku väikesed lapsed ei armasta selliseid stiilseid toon-toonis kaunistusi. Nad tahavad ikka kulda ja karda ja pudru ja kapsaid. Sestap kasutan vildipalle tiba teisiti (vihje, seda saab tulevikus kaela riputada):
Siin aga mu viiese tüdruku vildimaastik. Ma panin alumised kihid villa paika ning edasi ladus ta ise. Ning mässas vee ja seebiga. Rullis ka.
neljapäev, 15. detsember 2005
Veel salle
Peale suhteliselt edukat selle hooaja esimest sallitegu nakatusin taas viltimispisikust. Ideed keerlevad peas, näpud sügelevad, aint va villakuhi miskipärast kahaneb kogu aeg selmet kasvada.
Mis siis vahepeal valminud?
Beezh sall isiklikuks kasutamiseks, kuna tuli liig hõre. Olen seda ennegi täheldanud, et kui villavaru otsakorral, hakkan alateadlikult koonerdama ning liig õhukesi/vähe villakihte kasutama.
Vigadest õpitakse ning järgmine on juba toekam sall. Värvid pole selged, sest kaks alumist kihti on beezhist ning vaid pealmine tumelilla. (taas varude vähesusest tingitud, kuid kui pisik sees, ei anna oodata, mil uus villaloorilaar koju kantakse). Sestap on värvid omavahel segunenud ning tulemus hägune. Samuti tasub meeldejätmist, et tumedam värv "neelab" mustrit suurima heameelega, mistõttu on ka punased lehed sallil üsna silmatorkamatud.
Nüüd üks uut tüüpi üllitis. Sini-punane päikese- või tulesall, kuidas kellelegi.
Ning veel üks "tootearendus", mille idee mulle meeldib, kuid teostus nõuab täiendavat katsetamist. See sall siis villaloorist tehtud kitsama ning toekama põhiosaga, mille äärde villaheidest ning lõngast keerutatud laiem pits. Siin on mänguruumi küllaga, võib-olla proovin kunagi ühe variandina heidest heegeldet äärt.
Seekord olen "korralik" olnud ning sallid enne masinasse pistmist seebiveega üle käinud. Pildi pealt see ei paista, kuid tulemus tunduvalt korrektsem.
Lõpetuseks küsimus laiale ringile: mõista-mõista, mis sai äralõigatud salliäärtest?
Mis siis vahepeal valminud?
Beezh sall isiklikuks kasutamiseks, kuna tuli liig hõre. Olen seda ennegi täheldanud, et kui villavaru otsakorral, hakkan alateadlikult koonerdama ning liig õhukesi/vähe villakihte kasutama.
Vigadest õpitakse ning järgmine on juba toekam sall. Värvid pole selged, sest kaks alumist kihti on beezhist ning vaid pealmine tumelilla. (taas varude vähesusest tingitud, kuid kui pisik sees, ei anna oodata, mil uus villaloorilaar koju kantakse). Sestap on värvid omavahel segunenud ning tulemus hägune. Samuti tasub meeldejätmist, et tumedam värv "neelab" mustrit suurima heameelega, mistõttu on ka punased lehed sallil üsna silmatorkamatud.
Nüüd üks uut tüüpi üllitis. Sini-punane päikese- või tulesall, kuidas kellelegi.
Ning veel üks "tootearendus", mille idee mulle meeldib, kuid teostus nõuab täiendavat katsetamist. See sall siis villaloorist tehtud kitsama ning toekama põhiosaga, mille äärde villaheidest ning lõngast keerutatud laiem pits. Siin on mänguruumi küllaga, võib-olla proovin kunagi ühe variandina heidest heegeldet äärt.
Seekord olen "korralik" olnud ning sallid enne masinasse pistmist seebiveega üle käinud. Pildi pealt see ei paista, kuid tulemus tunduvalt korrektsem.
Lõpetuseks küsimus laiale ringile: mõista-mõista, mis sai äralõigatud salliäärtest?
teisipäev, 13. detsember 2005
Mütsid
Heegeldasin mõned mütsid Dagmarile Tartusse. Vihjeks klapid ja umbkaudu ka värvid, muus osas olid mul vabad käed.
Esimene tuli tiba suur. Teise tegemisel katsetasin teistmoodi tegumoodi ning see tuli lõbus ning istub paremini peas ka. Kolmandas ühendasin teise mütsi lõike ning esimese "naiselikkuse".
Kulla Dagmar, valik on Sinu!
Esimene tuli tiba suur. Teise tegemisel katsetasin teistmoodi tegumoodi ning see tuli lõbus ning istub paremini peas ka. Kolmandas ühendasin teise mütsi lõike ning esimese "naiselikkuse".
Kulla Dagmar, valik on Sinu!
neljapäev, 8. detsember 2005
Pesumasinas viltimine
Saades innustust Crazy imelistest sallidest, tuli tahtmine ka miskit ilusat luua. Lootes pesumasinale. Enne tegutsema asumist kiikasin inspiratsiooniks Yaga.ru lehele. Kuigi neil pole tegu märja viltimisega, on sealt nii mõndagi õppida. No ja vaatamata säärasele "eeltööle" väljus mu masinast täpne Crazy salli koopia. Sry!
Kuna hoog oli sees, otsustasin proovida ka miskit muud. Tegin peamiselt valgest ja hallist heidest peleriini. Krae-ossa lisasin ka villaloori ning peale ladusin roosa mustri. Pesumasinast välja tulles polnd ta ei peleriin ega sall. (salliks liig kaardus ning peleriiniks liig kitsas). Kuna kaotada ei olnud midagi, lõin oma terava heegelnõela pehmesse vilti ning heegeldasin äärtesse veidi lisa.
Talvisem ja tagasihoidlikum pool:
Kribu-krabuline:
Kokkuvõtteks niipalju, et heidest ja lõngast laotud asju julgen ka edaspidi pesumasinale usaldada. Kui aga kasutan loori, pean siiski tegema nii nagu läinud aastal: esmalt köögipõrandal väikese uputuse korraldama st käsitsi seebiga viltima ning seejärel kui villale on moodustunud "nahk" võib asja vanasse tekikotti rullida ning palvete saatel pesumasinasse pista. Sedasi on asi rohkem kontrolli all, muster ei liigu paigast ega pole ohtu, et moodustuksid inetud kortsud villale. Kõige ideaalsem oleks muidugi kogu töö käsitsi ära teha, aga no niii virgaks pole mul lähiajal küll lootust saada.
Kuna hoog oli sees, otsustasin proovida ka miskit muud. Tegin peamiselt valgest ja hallist heidest peleriini. Krae-ossa lisasin ka villaloori ning peale ladusin roosa mustri. Pesumasinast välja tulles polnd ta ei peleriin ega sall. (salliks liig kaardus ning peleriiniks liig kitsas). Kuna kaotada ei olnud midagi, lõin oma terava heegelnõela pehmesse vilti ning heegeldasin äärtesse veidi lisa.
Talvisem ja tagasihoidlikum pool:
Kribu-krabuline:
Kokkuvõtteks niipalju, et heidest ja lõngast laotud asju julgen ka edaspidi pesumasinale usaldada. Kui aga kasutan loori, pean siiski tegema nii nagu läinud aastal: esmalt köögipõrandal väikese uputuse korraldama st käsitsi seebiga viltima ning seejärel kui villale on moodustunud "nahk" võib asja vanasse tekikotti rullida ning palvete saatel pesumasinasse pista. Sedasi on asi rohkem kontrolli all, muster ei liigu paigast ega pole ohtu, et moodustuksid inetud kortsud villale. Kõige ideaalsem oleks muidugi kogu töö käsitsi ära teha, aga no niii virgaks pole mul lähiajal küll lootust saada.
teisipäev, 6. detsember 2005
Lene Frantzen
Taani disainer Lene Frantzen valmistab lahedaid vildist patju. Tehnika erineb veidi harjumuspärasest. Nimelt on erinevat värvi vill kokku rullitud, seejärel rullina vilditud ning valmis vilt lahti lõigatud. Tulemus meenutab puu ristlõiget. Huvitav.
Tellimine:
Postitused (Atom)
