Valged torud - White Wrist Warmers

Vaatamata sellele, et "olude sunnil" * sai must heegeldaja, olen ikkagi arvamusel, et suurem osa kehakatetest saavad kududes oluliselt kaunimad. 

Heegeldada võib küll väga toredaid kotte ja salle (ja ka seelikuid-kleite-mantleid), aga nt heegeldet kampsunid-kindad pole mulle reeglina eriti istunud. Venivusest ja graatsilisusest jääks justkui puudu.

Eriti kui olla mugav (ja laisk) ning kasutada jämedamat lõnga.

Aga näe, ameeriklastele heegeljuhendeid kirjutades olen juba kolm paari "torusid" heegeldanud. Sealhulgas ka need valged, mis pole teps mitte peenest lõngast teht. 

Ja pole väga vigagi, mulle täitsa meeldivad :)

* olude sund oli selline, et esmalt haarasin ma heegelnõela järele puhtalt asendustegevuseks. Suitsetamisest oli vaja loobuda. Aitas. 

Ja kuigi edaspidi sai veel nii mõnigi kamps kootud ja püks õmmeldud, kujunes lemmikuks siiski heegelnõel, sest seda oli titekeste kõrval kõige mugavam viibutada :)

Last weekend I completed couple of new quick and easy crochet patterns. One of them is this one for these white wrist warmers. I used worsted weight merino (could be substituted also with wool or wool blend) and 5,0 mm crochet hook and these worked up real quick. 

I've always been slightly obsessed with all sorts of "bumpy" stitches, be it "nupps" in knitting or popcorns, clusters and puff stitches in crochet. 

In these thick fingerless gloves I used a group of popcorns and also two rounds of another very easy but effective textured stitch. 

I do hope you'll like them as much as I do :)

Vanad tennised - Old tennis shoes

Elanud kord tennised. Valged. See oli eelmisel suvel.

Seda, mis nad sel suvel tegid, ma päris hästi ei tea (mul oli muudki teha, eks ole), aga hiljaaegu tabasin nad saunatrepil vedelemast.

Mittevalgetena.

Edasi oli lihtne.

Pesumasin. Tekstiilivildikad. Õnn ja rõõm :)

How to turn your old and not-so-white-anymore tennis shoes into funky footwear?
First throw them into washing machine.
Then grab some textile markers and have fun!
Et voilà!

Tahvlivärv / Chalkboard paint

Kui ma just parasjagu ei keeda-küpseta-jaluta-heegelda jne, siis võib mind leida pinterestist. Hetke lemmikkoht netis. Ütleme nii, et inspiratsioonilaks otse veeni. Ilma igasuguse jututa.

Ja ühed miljonist, mis silm jäid, olid tahvlivärviga kaet pudelid.

Paari hetke kaugusel leidus ka retsept iseteht tahvlivärvi jaoks (lateksvärv pluss vuugisegu, kommentaaride lugemine on samuti abiks).

Aga nüüd jäi Vägilane mul tuttu ja ma naasen kööki korrastama. See suuremat sorti korrastamistuhin saabus loomulikult tänu pinterestile :)

Pildil on hoopis ühed heegeldet randmikud, mille "retsept" ripub mu juhendi-poes.

My favorite source for inspiration at the moment is pinterest. Without the doubt.

Those awesome chalkboard painted wine bottles are just one of the thousands DIY ideas found there. 

And here are tips from Martha Stewart on how to make your own chalkboard paint (i'd suggest to read the comments as well).

On the photos are my daughter's new fingerless gloves. Those wristwarmers are fit for small or medium size hands and pattern's available over here.

Helesinine kiisumüts - Blue Kitty hat for kids

Mõnikord on õhtu siiski hommikust targem. Tolsamal reedesel päeval, mil hommikune fotoseanss ei õnnestunud teps mitte, see just nii oligi.

Kuigi mitte päris plaanikohaselt ei läinud kõik.
Plaan oli järgmine: vaja titega kärutama minna, suuremad lapsed seltsiks, ahjaa, kena hall ilm, võtame igaks juhuks pildistamist vajavad heegeldised kah kaasa. Hall meri ju sobiv taust sügis-talvistele aksessuaaridele.

Seda halli ilma oli täpselt kolmsada meetrit. "Võttepaigale" jõudes pistis päike nina pilve tagant välja ning sündmuste käik kujunes järgmiseks:

Säh sulle sombust sügisilma :)

Aga vaatamata plaanivälisele kümblusele, saime siiski enne lahkumist viieminutilise "poseerimise" tehtud. Ja seekord oldi nunnu.

Drumroll please! 

Finally I was lucky enough to get some photos for my new pattern - "Blue Kitty" hat for kids!

Isn't it cute? And oh-so-soft. I used worsted weight wool and soft eyelash yarn together in this one and just love how it turned out.

This and quite many other patterns are available in my shop.

Mesimumm

Oli vaja ühe heegeljuhendi jaoks paar motiivi kiirelt ära pildistda. Siinsamas, tubastes tingimustes ja kohe.
No ja kui aparaat juba käes, meenus, et üks armas lapsemüts vajab poe tarvis jäädvustamist. Sellist erilist. Et pilti nähes kõigi tädide käed kohe sooviksid heegelnõela järele haarata :))
Palusin siis väikest preilit, et too võiks nii lahke olla, suu puhtaks pesta, mütsi pähe panna ja olla viis minutit nunnu.

A kussa sellega. Täna polnud see päev.

Vähemalt sai mesilasestki paar kiiret klõpsu :

As I was photographing some motifs for my new pattern this morning, I remembered that there's still one kid's winter hat I need to get a good pic of. So I asked my 5 year old to pleeease-pleeease help me :) 
Would you please go and wash your face and pleeeease put on this hat and look cute for next five minutes? 

Well, didn't work out today. Princess just wasn't in mood for "cute" :) 

 
At least I got some shots of crocheted bee. My soon-to-be-11 yo daughter made it for my 5 yo for her birthday. 
Well, I did help her with all the small details, but still, it was her idea, her design and she did most of the crochet work :)

Salle sügiseks/ New scarf patterns for fall!

Aprill ja mai oli see, mil mind heegeljuhendite kirjutamise hoog haaras. Juulis kolisin nood eraldi poodi.
Nüüd siis olen algava sügistalvise hooaja auks end taas juhendite kribamise lainele sättinud.
Esimesed sallid on valmis.

Juhenditest veel niipalju, et need on kirjapandud "ameerika" keeles st piste-piste haaval pikalt ja lohisevalt, mitte skeemina.
Samas, kui keegi oskab vihjata mõnele programmile, mis aitab heegelskeeme luua, siis antagu palun teada!

I'm well aware that quite many of my readers don't understand estonian.
And that you have to rely on google translator if you want to know what I'm rambling about here. And well, if nothing else, a good laugh is guaranteed when using on-line translator for estonian :)

Anyhow, I'll try to be a good girl and keep my blog bilingual (once again - I've tried it before few times already, and each time after awhile I've switched back to estonian-only...).

I've had etsy-shop for my crochet creations for quite some time now. But recently I've opened up another one just for crochet patterns.

And now I'm filling it's shelves with various patterns.
You are more than welcome to come in and look around :)

Minu pere ja muud loomad

Igasugu vahvaid amigurumi loomakesi on ikka aeg-ajalt netis vastu jalutanud. Emotsioon on olnud selline, et tore ja armas küll, aga järgi tegema pole ahvatlenud.

Kuni tänavuse suveni, mil mõtlesin, et mida küll ühele vastsündinule kingiks heegeldada (jutt pole meie pojast) - enamus praktilisi esemeid on ju kootult palju pehmemad ja seega titekesele sobivamad.
Ja siis meenuski amigurumi.

Varasemast olid meeles Lilleliisi imearmsad tegelased.
Veidi guugeldamist ja flickris tuhnimist viisid edasi Elisabethi (Gourmet Amigurumi) loominguni.
Ja sellest piisas, et mind ää võluda.

Esimeseks vasikaks sai pisemat sorti roosa jänku.
Seejärel sündis Suur Jänes nooremale tüdrukule sünnipäevakingiks.
Samal ajal olin abiks vanemale tütrele, sest tedagi valdas sama vaimustus ja soov oli suur väikeõele sünnaks üks mesilane heegeldada. Mis tähendas, et detailid jäid siiski minu hooleks.

Ja kui ma neid mesilase jalgu ja tiibu ja silmi seal sünna eelõhtul koogitegemise kõrvale meisterdasin ja kell polnud mitte vähe ja tegemisi oli veel kuhjaga ja kui siis ninatark muna (ehk Poeg) kukkus õpetama, et mesilasel pole teps mitte neli jalga vaid ikka paarijagu rohkem... Ühesõnaga on ikka küll neli jalga. Sellel meie mesilasel. :)

Peale pisipoja sündi olid kõiksugu sugulased nii lahked, et võimaldasid mulle paar nädalat vaid titega mõnulemist ja sel aal tegin suurematele kojutuleku üllatuseks ühe panda, ühe elevantsi ja ühed peened heegeldet tuhvlikesed. (Olgu mainit, et panda ja elevantsisoov olid mulle juba varasemalt edastatud).

Mesilane, pisijänes ja peened tuhvlid peavad alles poseerima hakkama.
Seega - järgmise korrani :)

Väike Vägilane

Täna, täpselt kaks nädalat tagasi, sündis meie perre Väike Vägilane.
Tulek oli õige kiire ja kerge.
Poiss ise seevastu aga üsnagi suur ja raske - 4888 g ja 56 cm - tõeline väike vägilane :)

Ülaloleval pildil on Poiss oma pisikesse pihku saanud Kõige Suurema Õe (kes saab varsti 11) pöidla.
Aeg lendab, mis muud.

Aga alumisel fotol poseerib Poiss koos Jänesega. Too viimane sai tehtud nii kuuke tagasi Poisi Teise Suure Õe (kes sai siis 5) sünnipäevaks.

Ja veel...

... heegelmustreid. In english.

Hoog on sees ja muudkui käin ja pärin järelkasvult, et noh, mis ma võiksin teile heegeldada. Erilist entusiasmi pole noorsoo poolt seni märgata olnud.

Valiku teeb keerulisemaks muidugi see, et heegeljuhendit peab olema võimalkult lihtne ameerika keeli lohisevalt kirja panna.
A harjutamine pidavat meistriks tegema. Ning tõsi ta on, et iga järgmise vidina kirjapanek on veidi hõlpsam, kui eelmise.

Niiet oodata on samal liinil püsimist.
Hetkel on käsil üks poisslapse kevad-suvine kaabu.

Kirjapanemist ja "trükis ilmumist" ootavad veel paar kotikest.

Õied kaelas

Kui juba sai vaim sätitud etsy-poodi heegeljuhendite kribamise lainele, siis egas sealt nii kerge maha astuda pole. Tõtt öelda ei tahagi. Päris tore on üle pika aja mõttel ses suunas lennata lasta. (Ja just nii, et tähtajad ei kummita, st tahan joon kisselli, tahan...)
Nüüd heegeldangi selliseid lihtsaid vidinaid, mis oleks veidike omanäolised ja mis peamine, lihtsad kirja panna in english.

Kevadised

Lind laulab. Lumi on peaaegu kõikjalt läinud. Sestap leian end praegusel aal heegelnõela asemel pigem reha käes hoidmas. Ja see on mõnus. Tuleb tunnistada, et juba ammu-ammu pole majaümbrus peale lume minekut nii inetus olukorras olnud. A seda suurem on rõõm tehtud tööst :)

Aga noh, eks satub rehale vahelduseks ka nõel ikka mõnikord pihku. Seekord innustusin põgusast mõttevahetusest Marikaga (teemaks heegeljuhendid) ning tänu sellele valmisid paar kevadist lilleprossi.

Puder ja kapsad

Tadaa, on au esitleda oma villasevõitu putru ja kapsast :)

Olin juba leppinud olukorraga, et luuser on luuser ja jääb ka viimane Craftwergi kotiteo teema minu poolt teostamata. No polnud ühtki väärt ideed...
Aga üks telefonikõne Leinalt päris-päris viimasel minutil (ehk siis päeval) ja südametunnistus sai äratet. Kraapisin välja oma põhjatust poolikute-tööde ja proovilappide kastist erinevaid vilditükke. Leidsin muudest varudest värvitoonilt sobivaid heegelmotiive, lõnga, helmeid, paelu ja muud pudi-padi.

Jõllitasin kogu kupatust minutit mõni ja asusin tegutsema. Ilma erilise ideeta. Mõeldes vaid pudrule ja kapsale. Elik oma eri aja jooksul ja eri tehnikates valminud jubinate söödavale kokkukuhjamisele :)

Töö käigus küpses plaan poetada sellele viimsel minutil valminud viimase-teema-kotile tibatillukesi vihjeid kõigile mu varasematele "Raamist väljas" sarjas ilmunud kottidele:

* Vitimismasinal valminud preili on pärit samast ajast, kui "Sügissonaadi" näitsik.

* Kübarake neiu otsmikul on sarnaselt "Femme fatale'ile" pitsiline ja kõvaks tärgeldet.

* Looklev heegeltoru ning paar organzaõit meenutavad "Valge varjundeid".

* Vildililled vihjavad kaktuse õitele teemast "Elu on lill on lill on lill".

* Heegeldet õis viitab "Aqua" ja paar sämppisterida "Murumängu" teemas valminule.

Neiu alul üsna aukus olnud nägu sai mingikorra Pebeo tekstiilivärvidega. Ka juustele lisasin värvidega veidi sära.
(Ideaalis oleksin küll parema meelega neiule sämppistes ripsmed tikkinud ning mujalgi värvi asemel helmeid kasutanaud, aga mis siin ikka tahta kui inime alles 25-l tunni töö kallale asub...)

Nonii.
Tagakülje keskosaks kasutasin üht varasel salliperioodil valminud salli.

Ülaäär sai traditsiooniliselt üleheegeldet. Samuti on sangad valminud juba tuttavatest heegeltorudest.

Sees kahest kangast kombineeritud vooder, kinniseks taaskord atlasspael.

Mõõtudeks umbes-täpselt 27 x 30 cm.

Linnud ja liblikad

31. märts ja ärgates tervitas meid -10 C!
Kui mälu mind ei peta, siis läinud aastal oli selleks hetkeks juba esimene liblikaski nähtud? A võib-olla petab ka...

Liblikad ja linnud ripuvad mul hoopis toas. Küll valged ja mitte eriti kevadised, aga armsakesed sellegipoolest.

Meisterdatud on see asjake rannast korjatud puutükkidest, mis lapstööjõu abil valgeks võõbatud, õhu käes kõvastuvast voolimissavist voolit lindudest ja kuulikestest, erinevatest helmestest ja fimost liblikatest. Tamiili ja puuvillast heegelniiti läks kah tarvis.